Päevatoimetaja:
Sander Silm

Seemnespikker: paprikad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Paprikasort «California Wonder».
Paprikasort «California Wonder». Foto: Hansaplant

Paprika ehk punapipar on dekoratiivne ja väga vitamiinirikas köögivili, mis kuulub koos tomatiga maavitsaliste sugukonda. Sarnased on ka kasvutingimused. Paprika sorte jagatakse magusateks ja kibedateks.


Paprika on väga suure C-vitamiini sisaldusega köögivili. 50 g paprikast piisab päevase C-vitamiini vajaduse katmiseks, sisaldades vaid kümme kalorit. C-vitamiin omakorda tugevdab meie immuunsussüsteemi, aitab tagada organismi vastupanuvõimet, on vajalik ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust jne, kirjutas aianduskeskus Hansaplant.

Söögitegemisel on hea teada, et kui köögiviljade keetmisel panna need kuuma vette, säilib C-vitamiini rohkem. C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel.

Paprika kasvatamine

Paprika seemnete külvamisega võib alustada veebruari teisest poolest Vabariigi aastapäeva paiku, kuna paprika kasvuperiood seemnest saagini on pikk. Parim idanemistemperatuur on 25° ringis.

Kuna paprikataim talub pikeerimist halvasti, on mugavam külvata turbatabletti või otse potti. Ühte potti võib panna 3–4 seemet, hiljem näpistage kehvemad taimed ära. Kasvuks ja arenemiseks on sobivaim temperatuur 18-25 kraadi. Jahedamal ja soojemal temperatuuril ei taha taim hästi kasvada, ei tolmne ja saak jääb kesiseks. Paprika istutamisel peab silmas pidama, et koht oleks tuulte eest varjatud ja päikesepaisteline.

Hansaplanti aednik-konsultant ja paprikate ekspert Marili Jaama ütles, et tema üks lemmiksorte on «Bendigo», mis meenutab talle üht vanaema kasvatatud imemaitsvat paprikat, mis on sellele sordile väga sarnane.

«Lisaks on ta väga varajane. Seejärel suurte punaste viljadega keskvarajane «Gloria» on näiteks väga mahlane ja magus sort. Magus ja paksu viljalihaga on «Gourmet», mida on hea niisama põske pista,» ütles ta.

Lisaks soovitas aednik kindlasti proovida paprika sorti «Eva», kuna seda saab kasvatada ka avamaal. «Ise olen ka «Bendigot» ja «Odat» avamaal kasvatanud ning soojal suvel on nad andnud väga arvestatavat saaki. «Trapez» on selline sort, mis talub samuti madalaid temperatuure ja ka seda võib proovida õues kasvatada. Kindlapeale tulemuse saab muidugi kasvuhoones,» möönis Jaama.

Marili Jaama nipid paprikate kasvatamiseks

1. Kasvuhoonesse panen paprikale naabriks kasvama kurgirohu, kuna see kogub hästi enda külge putukaid ja kutsub mesilasi kohale. Nii saavad tolmendatud ka meie paprikad ja saagikus suureneb märgatavalt.

2. Istutamisel segan mulla hulka sõnnikut või kanakakat. Suvel kastan veel paar korda kanakaka leotisega.

3. Meie perekonna põlvest-põlve edasi antud paprikate kasvatamise salatarkused – taimi istutades panen iga taime alla räime ja suvel teen nõgeselehe leotist, millega taimi aegajalt kastan.

Paprikasordid

«California Wonder»
Suured erkpunased viljad. Keskvarajane suuresaagiline sort on mõeldud kasvuhoones kasvatamiseks. Tõusmetest viljade valmimise alguseni 130-140 päeva. Kõrgus 60-70 sentimeetrit.

«Bendigo F1»
Väga varajane hübriid, istutusest saagini 60-65 päeva. Optimaalne kasvutemperatuur 18-20 kraadi.

«Gourmet»
Magusa maitsega apelsinivärvi viljadega, varajane saagikas hübriid. Pooldeterminantne. Taime kõrgus 50-80 sentimeetit. Tõusmetest viljade valmimiseni 115-130 päeva. Vili 160-200 grammi.

«Oda»
Varajane madalakasvuline sort. Kõrgus 40 sentimeetrit.

«Hungarian Yellow Wax Hot»
Kollaste viljadega kibepipar. Keskmise kibedusega. Saagikas.

Cayenne vürtspaprika ehk kibepipar
Mida punasem, seda teravam.


Allikas: Hansaplant

Tagasi üles