Baltimaad ja Soome peavad Vene gaasist loobuma ühiselt

LNG terminal Leedus Klaipedas. Foto: Georg Kõrre

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil tõdesid osalenud, et Venemaa gaasitarnetest loobumine saab toimuda vaid Baltimaade ja Soome ühise sammuna ja kardetavasti mitte enne novembrikuud.

Erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil koos majandus- ja taristuministri, gaasitarnijatega ja Alexelaga Eesti tegevuskava püsivaks loobumiseks Vene gaasist. Minister Taavi Aas rääkis, et kõik riigid Eesti ümber tegutsevad selle nimel, et avada veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmise võimekus, mis on ainukene kiire võimalus Vene torugaasist loobumiseks. Balti riikidest ja Soomest on Eestil võimalik vajaminev taristu kõige kiiremini rajada ja seda juba 1. novembriks. «Soome suudaks taristu rajada järgmisel aastal ja Läti kolme aastaga,» rääkis Aas. Leedul on LNG-ujuvterminal juba Klaipedas olemas.

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu uuris, kas 1. november on valituse poolt määratud kindlaks kuupäevaks, millal Vene gaasitarnetest loobutakse ja kas Eesti ei saaks Vene gaasist loobuda juba varem.

Minister Aasa sõnul on valitus teinud küll põhimõttelise otsuse Vene gaasist loobumiseks, kuid sellel ei ole kindlat tähtaega. Samuti ei saa Eesti teha seda regiooni teistest riikidest eraldi. Selleks, et Eesti valitsuse otsusel Vene gaasist loobuda oleks reaalne mõju, tuleks Vene gaasi import lõpetada Läti ja Soomega ühiselt ning gaasi ei tohiks Venemaalt sisse osta ükski ostja.

Maagaasi ei saa ühises torus päritolu põhjal eristada

Meie turupiirkonna sees liigub maagaas vabalt ja järelikult ei ole võimalik eraldada, kas tegelikult on kasutusel Venemaalt pärit maagaas või mitte, kuni mõni turuosaline jätkab oste Venemaalt. Lisaks on enamik Inčukalnsi gaasihoidlas olevast maagaasist Venemaa päritolu, mille eest on juba makstud. Istungist osavõtjad nentisid, et gaasimolekule, mis torujuhtmetes riikide vahel liiguvad, ei saa päritolu põhjal eristada.

«Oleme vastu võtnud põhimõttelise seisukoha Vene gaasist loobuda, kuid regioonina me ilma Soometa seda teha koheselt ei saa, sest turg on ühine,» möönis Aas.

Alexela nõukogu esimees Marti Hääl rääkis, et ujuvterminalile vajamineva taristu rajamiseks Paldiskisse kiirkorras neil veel äriplaani ei ole, sest alles eelmisel nädalal otsustasid ka soomlased projektis osaleda ning see muutis plaanid konkreetsemaks. «Arvan, et haalamiskai rajamine koos toruühendusega 1. novembriks on teostatav, kuid igal juhul on vaja finantsgarantiid meiepoolsetele kümnete miljoniteni ulatuvatele investeeringutele. Seda juhuks, kui poliitiliste otsuste tulemusena võib kai jääda kasutuseta,» lausus Hääl. «Hetkel ei ole teada, kas taristu jääb käiku aastaks või mitmeks ning kas seda üldse kasutama hakatakse, ja seda olukorras, kus me peame selle ehitama maailmarekordilisel kiirusel.»

Eratarbijatele jätkub gaasi ka järgmiseks talveks

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul võib eratarbija Vene gaasitarnete katkemise korral olla järgmise talve osas kindel, et gaasi jätkub. «Hetkel on Lätis Inčukalnsi gaasihoidlas 7,4 tervatt-tundi (TWh) maagaasi, mida on märkimisväärselt rohkem kui aprillis tavaliselt,» kirjeldas Veskimägi. «Koos Klaipeda ujuvterminali taasgaasistamise võimsusega 30 TWh aastas on selge, et vähemalt eratarbija võib olla ka järgmise talve osas rahulik.» Eesti tarbimine on umbes 5 TWh aastas.

Veskimägi sõnul ei segaks meid Vene gaasist loobumisel ka see, kui Paldiski ujuvterminal 1. novembriks valimis ei saa. «Selleks ajaks on plaan hankida täiendav gaasivaru 1 TWh, millest peaks piisama vähemalt pooleteiseks kuuks. See oleks siis musta stsenaariumi puhuks varuks.»

Tema hinnangul tuleb Paldiski terminali rajamise puhul arvestada, et see ei ole äriprojekt vaid tarnekindluse tagamine. «LNG-taristu tuleb mõlemale poole lahte, mis tagaks gaasi ka siis, kui BalticConnectori torujuhtmega peaks midagi juhtuma. Ujuvterminal jääb tulevikus aga Soome seetõttu, et praegu tulebki gaas neile kas Venemaalt või läbi BalticConnectori ja kui põhjanaabrid Venemaa tarnetest loobuvad, siis ei kataks Eesti-Soome torujuhtme mahud nende talve tiputarbimist ära.»

Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul ostis ettevõtte Venemaalt viimati gaasi märtsis. «Aprillis me idanaabrilt gaasi ei osta. Praegu kasutame Läti hoidla varusid ja saame osta gaasi Klaipeda LNG-terminalist. Me ei pea ka mais Vene gaasi ostma, kui poliitilistel põhjustel selline vajadus tekib,» kinnitas Kaasik.

Tema hinnangul katavad Baltimaad oma jooksva tarbimise tänu Klaipeda LNG-terminalile praegu ära ja osa saaks saata lisaks ka Soome, kuid nende tarbimismahte see siiski ei kataks. «Samuti ei saaks me sellisel juhul soetada varusid ning seega ei saa välistada, et me suvel Vene gaasi ei puutu,» ütles Kaasik.

Välisministeeriumi asekantsler Rein Tammsaare sõnul mõistab kogu Euroopa, et me energiaostudega sõda rahastame, kuid paljud riigid ei ole kaugeltki valmis sellest loobuma. «Samas on Eesti ja teised Balti riigid energiasanktsioonide ühed valjuhäälsemad pooldajad ja kui me suudame Vene gaasist loobumisega eeskuju näidata, siis on meil moraalne õigus veelgi tugevamalt teistelt riikidelt sarnaseid samme nõuda,» märkis Tammsaar.