/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/02/14290144t1h732d.jpg)
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on esmaspäeval avaldatud kaubandusstatistika murettekitav, sest ekspordi langustrend on kestnud kolm kuud järjest ning ekspordihinnad kasvavad samas hoogsalt.
Vitsur: kaubandustrendid on murettekitavad
«Statistiliste andmete hindamisest on tänaseks saanud kunst, kus matemaatikale ja majandusloogikale on järjest vähem kohta jäänud. Lisaks majanduse enda tsüklilisusele on siin maailmas ka kõik muu muutunud järjest turbulentsemaks,» ütles Vitsur BNS-ile.
«Kui möödunud aastatel mõjutasid maailmakaubandust eelkõige Covid ja probleemid tarneahelates, siis nüüd on neile mõjuritele lisandunud ka kiire hinnatõus ja sellised kaubandus- ja panganduspiirangud, mida varem maailmas pole nähtud,» möönis ta.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18 protsenti ning import 35 protsenti; impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta veebruariga võrreldes 238 miljoni euro võrra.
«Kuigi talv ja lühike veebruar ei ole tavaliselt suurte kaubandusmahtude poolest meil eriti silma paistnud, on avaldatud tulemused ja praegune trend kaubanduses murettekitav: sellist kolme kuu pikkust, kuust kuusse toimunud ekspordi langustrendi 22 protsenti kasvavate ekspordihindade hindade juures meil tavaliselt ette ju ei tule,» märkis Vitsur.
«Tõsi, võrdluses möödunud aastaga poleks nagu põhjust tulemuste üle kurta, aga ilma hinnatõusuta jääb meie veebruari 1482 miljoni euro suurusest ekspordist järgi ainult 1156 miljonit, mis on sada miljonit väiksem, kui möödunud aasta 1257 miljoni suurune veebruari ekspordi maht,» täheldas ta.
«Tulemus on seda nõrgem, kui arvestada, et 35 protsenti impordi kasv jäi veebruaris sama suureks kui jaanuaris – 36 protsenti,» lisas ta.
Vitsuri sõnul on veebruar kolmas sellise trendiga kuu ja kui arvestada sellega, et uued, senistest tunduvalt ulatuslikumad kaubanduspiirangud veebruari mahtusid eriti ei mõjutanudki, pole tema hinnangul alust oodata, et ka järgnevatel kuudel kaubavahetuse tulemused võrreldavates hindades eriti tugevad saaksid olla.
«Oli ju veebruaris olulistest kaubajaotustes tugevalt häiritud üksnes mineraalsete toodete eksport, mis vaatamata hindade olulisele kasvule suurenes veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga üksnes 2 protsenti,» tõi ta välja.
Murekohaks on Vitsuri sõnul ka see, et impordihinnad kallinesid kolm protsendipunkti enam kui ekspordihinnad. «On võimalik, et need protsendid on juba liikunud meie märtsikuu tarbijahinnaindeksisse, kuid on võimalik, et nad jäävad ühel või teisel kujul koormaks meie ettevõtlussektorile,» nentis analüütik.