Mertsina: konkurents eksporditurgudel kasvab, sest kõik otsivad Venemaa asemel uusi turge

Tõnu Mertsina
, Swedbanki peaökonomist
Copy
Puitmajade tootjatel on rasked ajad, kuna Skandinaavia kinnisvaraturult ei tule tellimusi endises mahus.
Puitmajade tootjatel on rasked ajad, kuna Skandinaavia kinnisvaraturult ei tule tellimusi endises mahus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eesti ettevõtted suunavad oma ekspordi Venemaalt teistele turgudele. Konkurents uutel eksporditurgudel suureneb, kuna ka teised riigid otsivad endale Venemaa asemel uusi turge, tõdeb Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina. 

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti päritolu kaupade eksport veebruaris jooksevhindades 13 protsenti ja koos reekspordiga 18 protsenti, samas kui import suurenes 35 protsenti.

Veel jaanuaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport ligi 29 protsenti. Ekspordi rahaline väärtus jõudis tippu möödunud aasta septembris ja hakkas siis kiiresti allapoole tulema. Samas on ettevõtete ekspordikäive jätkuvalt suur. Ekspordikasvu aeglustumise taga veebruaris oli paljuski erineva võrdlusbaasi mõju, kuna aasta tagasi oli sel kuul kasv jaanuariga võrreldes oluliselt tugevam.

Kasvunumbrite taga on tugev hinnakasv

Kuna import oli ekspordist oluliselt suurem, siis paisus ka kaubanduspuudujääk suuremaks. Samas mõjutab impordi nii tugevat kasvu elektrienergia ja mineraalsete kütuste – mille osakaal impordis oli suurim – väga kiire hinnakasv. Kui näiteks impordihinnad suurenesid veebruaris keskmiselt 25 protsenti, siis oli nimetatud kaupade hinnakasv palju kiirem. Mineraalsete kütuste ja õlide impordihinnad kasvasid näiteks 62 protsenti, elektri- ja muu energia hinnad aga 76 protsenti.

Kokkuvõttes ongi impordi ja ekspordi selliste tugevate kasvunumbrite taga kiire hinnakasv. Ekspordihinnad tõusid veebruaris 22 protsenti. Seega oli ekspordi ja impordi mahukasv hoopis tagasihoidlikum.

Kõige rohkem eksporditi kaupu rahalises väärtuses Soome, Lätti ja Rootsi. Kõige enam imporditi aga kaupu Soomest, Leedust ja Venemaalt. Eesti päritolu kaupadest suurenes enim kokkupandavate puitehitiste ja söödanisu väljavedu. Impordis domineerisid aga kiire hinnakasvu tõttu mineraalsed kütused ja elektrienergia. Näiteks Soomest imporditigi enim elektrienergiat ja bensiini, Leedust mootorikütuseid ning Venemaalt erinevaid mineraalkütuseid, aga ka väetisi.

Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis oli veebruaris vaid 1,8 protsenti, kuid impordi osakaal oli 9,8 protsenti. Venemaa osakaal Eesti koguimpordis on viimasel ajal küll tõusnud, kuid paljuski on selle taga mineraalsete kütuste ja õlide tugev hinnakasv. Eelmisel aastal moodustasid need Venemaalt impordist 55 protsenti.

Teisel kohal olid puit ja puittooted 15 protsendiga ja kolmandal kohal raud ja teras ning nendest tehtud tooted 9 protsendiga. Samas, kui vaadata Venemaalt imporditud kaupade osakaalu sama kauba Eesti koguimpordist, siis oli suurim osakaal ehk 62 protsenti väetistel. Anorgaaniliste kemikaalide osakaal oli 42 protsenti, mineraalsete kütuste ja -õlide osakaal 39 protsenti ning Venemaalt imporditud puit- ja puittoodete osakaal sama kaubagrupi kogusisseveost 36 protsenti. Eelkõige väetiste ning mineraalsete kütuste ja -õlide osakaalu juures tuleks arvestada nende transiiti, see tähendab, et Eesti turu jaoks on import otse Venemaalt väiksem.

Ootused pole nii halvad, kui olid koroonakriisi ajal

Eesti ettevõtted peatavad või lõpetavad täielikult suurema osa oma ekspordist Venemaale, kuid suunavad selle järk-järgult teistele turgudele. Konkurents uutel turgudel aga suureneb, kuna ka teised riigid otsivad endale Venemaa asemel uusi turge. Küll on aga Eestil oluliselt suurem sõltuvus mitmetest Venemaalt imporditud kaupadest, millel on proportsionaalselt suurem mõju Eesti majandusele. Kohanemisaeg mitmete kaupade asendamiseks teistest riikidest võib aega võtta.

Eesti tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on sel aastal küll veidi halvenenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge – märtsis oli see veel 15 aasta tugevaim. Tööstusettevõtete ootused tootmisvõimaluste kohta on sel aastal küll tublisti halvenenud, kuid on praegu veel 6 aasta tagusel tasemel ehk see kukkumine ei ole kaugeltki võrreldav kahe aasta taguse ajaga, mil koroonakriis löögi andis.

Välisnõudlus tervikuna küll nõrgeneb sel aastal, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv jätkub. See tähendab jätkuvalt ekspordivõimalusi, kuid möödunud aastaga võrreldes tunduvalt väiksemaid. Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks märtsis küll nõrgenes veidi, kuid näitas siiski mõõdukat kasvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles