Toomas Trei: viirus pureb eestlasi, sest me hoiame puhta õhu arvelt kokku

Ventilatsioon. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Ettevõtjad ja avalikud asutused peavad uueks laineks kohe valmistuma
• Tehnoloogia võimaldab õhu kvaliteeti parandada ilma kuluka ümberehituseta
• Mask kaitseb viiruste vastu sama hästi kui võrkkaed kärbeste vastu

Eesti kuulub maailmas kõige puhtama õhuga riikide hulka, kuid sügisel taas puhkev viiruselaine saab meid ikkagi kätte, sest veedame suurema osa ajast saastunud õhuga ruumides.

Covidi-pandeemia kujutab endast erakordset väljakutset, kuid ka varem niitsid viirused nii sügisel kui kevadel inimesi. Haigestumine ja töölt puudumine veeretab meie ette probleemide puntra, mis seab ohtu heaolu ja takistab seatud eesmärkide täitmist.

Varasemad Eurobaromeetri uuringud näitavad, et eestlased pööravad õhu kvaliteedile oluliselt vähem tähelepanu kui eurooplased keskmiselt. Üle poole eurooplastest peavad hingamisteede- ja kopsuhaigusi ning allergiaid suureks probleemiks, kuid eestlastest kõigest veerand on sama meelt. Teadusuuringud näitavad, et puhastamata siseõhk võib olla 5–7 korda saastatum kui välisõhk.

Ülevaade puudub

Mullu haridusministeeriumi korraldatud seminaril selgus, et riigil puudub täpne ülevaade, kui paljud haridusasutused töötavad ilma piisava ventilatsioonita ruumides. Tõenäoliselt pole meil ülevaadet ka teiste eluvaldkondade hoonete ventilatsiooni seisukorra kohta: hooldekodud, haiglad, kultuuriasutused. Tootmis- ja teenindusasutuste puhul kehtib sama lugu.

Selleks, et inimeste viiruse leviku eest kaitsmiseks vähemalt midagi teha, langetavad poliitikud otsuseid, millest jääb pandeemia ohjeldamiseks väheseks. Näiteks üleüldine maskikohustus torkab silma, kuid maskidega saab viirusi püüda sama efektiivselt nagu kärbseid võrkaiaga.

Covid ja teised piisknakkushaigused, mis on kaitsemaski silmadest palju väiksemad, levivad väljahingatavate piiskade ja aerosoolide vahendusel. Maski pooride suurus on mikromeetrites, aga viiruste läbimõõt on nanomeetrites ehk vahe on tuhandekordne. Maskid suudavad väljahingatavast õhust kinni püüda kõigest pooled viiruseosakesed ja sisse hingatava õhu puhul vaid kolmandiku.

Inimeste kogunemiskohaks olevate hoonete haldajad peaksid kasutama just praegust aega, kui maskikohustusest ollakse värskelt loobutud, et hankida õhu puhastamise seadmed.

Halva ventilatsiooniga ruumides pikalt viibides saab haigus meid paratamatult kätte. Üksnes respiraatorid suudaksid pakkuda paremat kaitset. Sellest tõdemusest valitsus ilmselt lähtus, kui maskide kandmise soovituslikuks muutis.

Viirus hõljub Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski andmetel õhus elujõulisena kuni kolm tundi ja kandub õhu liikumisega kümnete meetrite kaugusele. Viiruse levikut saab tõkestada ventilatsiooni võimsuse suurendamise ja isikule kohandatud lahendustega.

Meie ükskõiksus siseruumide õhu kvaliteedi suhtes tuleb suure tõenäosusega vaesusest. Madalama haridustasemega ja vaesemate inimeste teadlikkus tervisest ja hügieenist kipub olema kesine. Suurt rolli mängib, et paljud hoonetest ehitati ajal, kui ventilatsioon toimus uste ja akende ebatasasuste kaudu. Viirused aga leiavad halva ventilatsiooniga ruumides endale soodsa keskkonna. Toimiva sundventilatsiooni rajamine nõuab kapitaalseid ümberehitusi, osutudes tihti üle jõu käivalt kalliks.

Uued tehnoloogiad

Otsustavalt tuleb kaaluda uuenduslikke õhu puhastamise tehnoloogiaid, mis maailma suurlinnades alates varasematest pandeemiatest ennast suurepäraselt õigustasid. Näiteks Lõuna-Korea valitsus töötas koos ülikooliga 2003. aasta SARSi epideemia ajal välja tehnoloogia koolide, lasteaedade, treeningsaalide, eluruumide, müügisaalide ja kõrgendatud nõudmistega haiglate ja polikliinikute ohutuks muutmiseks.

Filtrisüsteemiga, UV-C kiirgusega ja titaanoksiidiga kombineeritud seadmed, mis hävitavad Eestis tunnustatud uuringute põhjal siseõhus kõik viirused, bakterid, hallitusseened, mürgised gaasid ja muu õhureostuse.

Kui aasta tagasi haridusministeeriumi seminaril kõlanud ehitushindadega maksaks korvpalliväljaku suuruse ruumi ventilatsioonisüsteemi rajamine ligi 63 000 eurot, siis uue tehnoloogiaga kujuneks maksumus ligi kuus korda väiksemaks. Olulisim erinevus tuleb asjaolust, et õhupuhastajate paigaldamiseks pole vaja asutuse tööd katkestada, sest puudub vajadus lammutamiseks ja ümber ehitamiseks. Seadme paigaldamine sarnaneb uue külmutuskapi majja toomisega.

Inimeste kogunemiskohaks olevate hoonete haldajad peaksid kasutama just praegust aega, kui maskikohustusest ollakse värskelt loobutud, et hankida õhu puhastamise seadmed. Sarnase kirjeldusega tehnoloogiat pakuvad mitmed tootjad ning viimaste kuude jooksul pole hinnad märkimisväärselt muutunud. Kuivõrd suur osa halva ventilatsiooniga hoonetest on koolid, haiglad ja hoolekandeasutused, mille võimalused investeeringuteks näivad olevat piiratud, tuleb kiirustada.

Sügisel võime seista olukorra ees, et suvel ohutuse suhtes valvsuse kaotanud lapsed lähevad kooli, vanemad büroodesse ja tehastesse ning siis lülitab viirus üleöö kogu majanduse välja. Rahandusministeeriumi kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab tänavuseks aastaks enneolematult ebakindlaid olusid, lubades majanduslangust ning töötuse kasvu. Viirusepuhang võimendab raskusi.

Me ei suuda väikeses Eestis üleilmselt levivat viirust ära hoida, kuid oma julgeolekut ja tervist saame kindlustada. Seda enam, et Euroopa Liit kinnitas juba 15. aprillil 2008. aastal õhukvaliteedi parandamise plaani, et vähendada nii astmat kui ka bronhiiti, mis ekspertide hinnangul põhjustab üle 370 000 surma aastas.