/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/04/11/14477858t1h276d.jpg)
Eelmise ja selle aasta esimeste kuude automüügistatistika näitab, et globaalses plaanis on Aasia autotootjad kiibikriisiga paremini hakkama saanud ning suudavad autosid kiiremini ja suuremates kogustes tarnida.
Automüüja: kiibikriisiga on paremini hakkama saanud Aasia autotootjad
Ukraina sõjast tingitud tarneraskused jõuavad kaupmeesteni lähikuudel.
Kui 2021. aastal müüdi esimeses kvartalis Aasiast pärit autosid Eestis ligi 39 protsenti kogu turust, siis tänavu on see juba üle 45 protsendi. Euroopa autotootjate eelmise aasta alguse 61 protsenti on tänaseks muutunud 54 protsendiks. Tõenäoliselt suureneb Aasia tootjate turuosa Eestis veelgi Ukraina sõja ja sellest tingitud tarneahelate probleemide tõttu.
«Praegune statistika peegeldab veel kiipidega seonduvat kriisi. Ukraina ja Venemaa vahelisest sõjast tingitud tarneraskused veel statistikas ei kajastu, sest autotehased pidid liinid seisma panema märtsis ja see jõuab statistikasse paarikuise viivitusega,» kommenteeris Topauto müügijuht Janek Eskor.
Eskor ennustab, et sõja tõttu langevad Euroopa autotootjate numbrid veelgi, sest Ukrainas toodetakse peamiselt Euroopa autodele juhtmesarju ning see mõjutab lähiaegade tarneid tuntavalt.
«Kuni 50 protsenti Ukrainas toodetavatest juhtmesarjadest eksporditi Saksamaale ja Poola, mis tähendab, et Saksa tootjad on sellest kõige enam puudutatud. Juhtmete puudus on nii terav, et näiteks Ukrainas juhtmesarju valmistav Leon on kahes tehases tootmise uuesti käima pannud, vaatamata pidevale raketirünnaku ohule. Praegu suudavad nad toota kuni 70 protsenti võrreldes sõjaeelse ajaga,» selgitas Eskor.
Juhtmesarjade puudusest tingitud raskused võivad kõigi eelduste kohaselt laheneda aasta teises pooles, sest Euroopa Liidu autotootjad on hakanud teistes riikides asuvates juhtmesarjade tehastes tootmist suurendama. Autotootjaid võib aga ees oodata juba uus kriis.
«Võimalik, et järgmine probleem tekib pallaadiumiga, mida kasutatakse heitgaaside puhastamiseks katalüsaatorites. Venemaal toodetakse kogu maailma pallaadiumivajadusest 40 protsenti, ja kui seda enam Venemaalt ei osteta või nad ise enam ei tarni, siis ongi järgmine probleem käes,» ütles Eskor.
Samuti jätkuvad tarneraskused nende autotootjate jaoks, kel on tehased Venemaal, sest osa tehaseid on tootmise peatanud, teistes tekib või on juba tekkinud puudus autoosadest, millest uusi sõidukeid ehitada.