:format(webp)/nginx/o/2022/04/10/14477255t1he9d4.jpg)
Juba Ukraina sõja alguspäevil käidi Euroopa Komisjonis välja plaan, et energiasõltuvust Venemaast tuleb jõuliselt vähendada ning ainus tee selleks on kiirendatud rohepööre. Kuidas, selle üle veel vaidlused käivad.
Hoolimata Ukraina sõjast ja energiakriisist pole rohepööret sugugi unustatud, vastupidi, kinnitab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. «Kõik käib ikka edasi. Fakt on see, et fossiilkütustel põhineval majandusel on piir ees ja me peame nagunii otsima puhtamaid alternatiive.»
Kuna Euroopas teadvustati Ukraina sõja puhkedes selgelt, et Euroopa Liidu (EL) liikmed impordivad Venemaalt 45 protsenti vajaminevast gaasist, 46 protsenti kivisöest ja 27 protsenti naftast, käidi kohe välja plaan, et sellest energiasõltuvusest tuleb kiirkorras vabaneda. 8. märtsil öeldi välja otsus, et aasta lõpuks peab liit olema vähendanud Venemaalt tuleva gaasi osakaalu kahe kolmandiku võrra. Eelmisel nädalal teatas Euroopa Komisjoni (EK) juht Ursula von der Leyen, et EL tahab keelata Venemaa kivisöe sisseveo terves majandusühenduses. Kuidas seda sisuliselt üleöö asendada kavatsetakse, pole täpselt teada, aga ilmselt loodetakse teiste tarnijate peale – ka Loonela kinnitab, et energiatoodete puhul kaalutakse ühishankeid – ning panustatakse kiirele rohepöördele ehk loodetakse senisest vähema kivisöega hakkama saada.
Kui Euroopa Liit ütleb lahti Venemaa gaasist, tuleb see millegagi asendada. Maagaasi saaks torujuhtmete kaudu tuua Norrast ja Alžeeriast.
Veeldatud maagaasi (LNG) saaks tankeritega kohale vedada USAst ja Katarist, ent LNG tuleb sihtkohas taasgaasistada. Euroopa suurimad taasgaasistamistehased asuvad Pürenee poolsaarel, kuid sealt hargneva gaasivõrgu läbilaskevõime on kesine.
Eelmise aasta lõpus avalikustas EK hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu, mille järgi peaks ELis asuvad hooned olema aastaks 2050 süsinikuheitevabad. See tähendab suurt renoveerimismaratoni, mis hõlmab ka eramaju. «Raha selleks on olemas,» kinnitas Loonela ning rõhutas, et hoonete renoveerimine toob kohe energiasäästu. Tõsi: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi ühisasutus hakkas aprillis vastu võtma renoveerimistoetuse taotlusi, esimeses voorus jagatakse välja kaheksa miljonit eurot. Taotlejatel tuleb aga arvestada, et toetust makstakse vastavalt esitatud projektile, ent ehitushinnad tõusevad praegu pöörase tempoga.
«Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse puhul teeme otsuse vastavalt hinnapakkumistele, mis saadetakse koos taotlusega,» selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm. «Seega ei erine toetusega rahastatav ümberehitus tavaolukorrast ehk ka siin on kõik riskid, mis toetuseta toimetamisel. Muuhulgas võib ehituse käigus muutuda materjali ja töö hind ning sel juhul sõltub lahendus lepingu tingimustest ja osapoolte läbirääkimistest. Toetuse aluseks jääb aga esialgses hinnapakkumises esitatud summa.»
Selline rahakülv ehitusvaldkonda ei meeldi Eesti Pangale, kes oma viimases ülevaates kirjutas: «Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on tingitud Eesti-sisestest põhjustest. Seega tuleb arvestada, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule.» Eesti inflatsiooninäit on jõudnud juba 15 protsendi juurde.
Aastas tarbitakse Eestis (teravatt-tundides ehk TWh):
gaasi ca 5 TWh
elektrit 10 TWh
bensiini 2,5 TWh
diislit 7,6 TWh
Allikas: majandusministeerium
Enne sõda räägiti, et söe- ja põlevkivielektrijaamad tuleb paari aasta pärast kinni panna, ja see plaan on jõus. Ühe mööndusega: Loonela tõi välja, et varem oli plaan, et kivisöel töötav elektrijaam suletakse ja üleminekuperioodiks ehitatakse ajutine Venemaa gaasil töötav jaam, kuni päikese- ja tuulepargid ja teised roheenergialahendused on käima saadud, aga nüüd pikendatakse «musta» energia kasutamist, vaheetapp jäetakse vahele ja minnakse kohe üle roheenergiale.
Eestil on omast käest võtta põlevkivi ja puit, kuid esimese puhul ähvardab jaamade kinniminek, teise puhul aga võimalikud mahupiirangud; samuti kaalutakse kiirkorras tuulikute rajamist, sellekohased eelnõud on riigikogust läbi jooksnud.
Nii põlevkivi kui ka puidu osas on tulevik segane. Ida-Virumaal töötab põlevkivielektrijaam, mis peaks 2035. aastaks kinni minema. Loonela nentis, et selle üle peab Eesti kõnelusi ELiga, nii et täit selgust veel ei ole. Aga kuna Ida-Virumaale on nn õiglase ülemineku fondiga määratud 340 miljonit eurot toetusraha, on oht, et kui üleminekut ei näidata, siis raha ei saa.
Kuigi põlevkivi kasutamise üle Loonela sõnul kõnelused käivad ehk Eesti saaks soodsamaid tingimusi nõuda, siis milliseid tingimusi välja kaubelda tahetakse ja kui kaugele läbirääkimised jõudnud on, majandus- ja taristuministeerium öelda ei taha. «Eesti on võtnud eesmärgi üle minna kliimaneutraalsele energiatootmisele. Teeme seda järk-järgult, tagades varustuskindluse,» ütles ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga.
Lähtutakse teadmisest, et koalitsioonileppes on eesmärk lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2035. «Sellest lähtume. Kui käib üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele, tuleb tagada ka varustuskindlus ning see tähendab, et üleminek peab olema sujuv,» ütles Uiga.
Kui varem soovis Euroopa Liit, et osa põllumaid jäetaks sööti, siis nüüd, energia- ja toidukriisi valguses, on põllumeestele antud luba rohkem külvata.
Ta lisas, et ELi poliitikaga pole vastuolus keskkonnanõuetele vastavate elektrijaamade käitamine. Fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad peavad aga tasuma ka CO2 eest ning see vähendab nende võimet konkureerida taastuvelektritootjatega.
Uiga ütles, et Eestis kasutatakse Venemaa energiatoodetest otseselt kohapeal maagaasi, aga see moodustab energiatarbimisest vähem kui kümnendiku. Eelmisel nädalal teatas valitsus, et hakkab gaasivarustuse tagamiseks tegema koostööd Soomega ja tahab rajada ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali.
Maagaas tuleb Eestisse kolmest allikast: Venemaalt, Läti gaasihoidlast ja Leedu LNG-terminalist. Viimane suudab regiooni vajadusest (umbes 67 teravatt-tundi aastas) katta ligi poole.
Mootorikütust saame peamiselt Soomest või Leedust ning Uiga kinnitusel on sealsed rafineerimistehased Venemaa nafta juba asendanud.
«Elektrit me Venemaalt ei impordi ning varustus ei tohiks katkeda. Eesti elektrisüsteemi lahtiühendamine Venemaa omast oli plaanis aastaks 2025, kuid oleme valmis ka varem Mandri-Euroopa sagedusalasse lülituma, ja seda paari tunni jooksul,» selgitas Uiga.
Üleöö energiapööret ei tehta ning üleminekuaeg võib tähendada ka hinnatõuse. Siinkohal ütleb Loonela, et Euroopa tasandil on kokku lepitud, et hinnatõusud tuleb tarbijatele hüvitada. Kuidas, on riikide endi teha.
Kavas on luua Euroopa nn sotsiaalne kliimafond, kust saaksid hüvitisi inimesed, keda energiavaesus või sellesse jäämise oht kõige enam mõjutab. Näiteks saaks sealt toetusi väikese sissetulekuga leibkonnad keskkonnasäästlikumate autode ostmiseks, ütles Loonela. Aga muus osas on Eesti valitsuse otsustada, kas maksta otsetoetusi, hüvitada võrgutasu või langetada kütuseaktsiisid ELi alampiirini.
/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)