Päevatoimetaja:
Sander Silm

Le Peni presidendiks saamise kartus kergitas Prantsuse võlakirjade tootluse 7 aasta kõrgeimale tasemele

Copy
Valija kõndimas mööda Marine Le Peni ja Manuel Macroni valimisplakatist, et osaleda Prantsusmaa presidendivalimiste hääletusel.
Valija kõndimas mööda Marine Le Peni ja Manuel Macroni valimisplakatist, et osaleda Prantsusmaa presidendivalimiste hääletusel. Foto: Salvatore Di Nolfi

Marine Le Peni presidentuuri väljavaade heidutab investoreid Prantsusmaa võlakirjaturul, kuna paremäärmuslik kandidaat läheneb küsitluste järgi ametisolevale Emmanuel Macronile pühapäevaste valimiste eel.

Investorid on sel nädalal Prantsusmaa võlakirju rohkelt müünud, kergitades 10-aastase võlakirja intressi seitsme aasta kõrgeimale tasemele. Intressimäärad on tõusmas viiendat kuud järjest, mida pole nähtud üle kümne aasta, kirjutab Bloomberg.

Küsitlused näitavad, et pärast esimest hääletusvooru läheb Macron tõenäoliselt teises hääletusvoorus vastamisi Le Peniga, mis võib osutuda väga ebaselgeks. Reedel enne valimisi avaldatud Elabe'i valimisküsitluse kohaselt võidaks Macron valimisvõitluses Le Peni minimaalse eduga, saades 51 protsenti häältest.

Opositsioonikandidaat on viimastel nädalatel vähendanud Macroni edumaad, olles eemaldunud eurovastasest retoorikast ja meelitanud valijaid lubadustega alandada bensiinihindu ja maksustada suuri energiaettevõtteid. See on vapustanud võlakirjakauplejaid, kelle riski tajumine Prantsusmaa riigivõlakirjade puhul on tõusnud Saksa vastavate võlakirjadega võrreldes kahe aasta kõrgeima tasemeni.

 

Lisaks pühapäevastele valimistele ähvardab võlakirju Euroopa Keskpanga poliitika muutumine. EKP eemaldas eelmisel kuul võlakirjaostude turvavõrgustiku, mis võeti kasutusele vastuseks koroonapandeemiale 2020. aasta märtsis. 1,85 triljoni euro suurune programm hoidis eurotsooni laenukulusid kontrolli all.

Eelmise kuu istungi protokollist selgus, et mõned poliitikakujundajad soovisid määrata lõpptähtaja väiksemale varaostuprogrammile, mis on kestnud alates 2015. aastast. See vabastaks tee võimalikule intressimäärade tõstmisele kolmandas kvartalis, et võidelda euroala inflatsiooni vastu, mis on juba peaaegu neli korda kõrgem kui 2-protsendiline eesmärk.

Rahaturud panustavad septembris ja detsembris toimuvatele veerandpunktilistele intressimäärade tõstmistele, mis tõstaks hoiuseintressi esimest korda kaheksa aasta jooksul nullile. Bloombergi küsitletud analüütikud näevad, et EKP teeb detsembris oma esimese intressitõusu enam kui kümne aasta jooksul.

Tagasi üles