Uuring: Ukraina sõja suurim majanduslik mõju on energiahindade tõus

Nafta hinnatõus on teinud murelikuks nii tavatarbijaid kui ka ettevõtteid. Foto: Rob Engelaar

Euroopa kaubandus- ja tööstuskodade liidu Eurochambresi kiiruuringust Ukraina sõja mõjude kohta selgus, et suurim murekoht sõja lühiajalise majandusliku mõjuna riiklikul tasandil on energiahindade tõus ja raskused energiamahukatel ettevõtetel; seda tõi esile 92 protsenti vastajatest.

Enim mõjutatud tegevusalad on seejuues energeetika, turism, ravimitööstus, masinatööstus, laevaehitus, metallitööstus, logistika ja transport, põllumajandus, selgub kiiruuringust. Kasvav energiasõltuvuse surve Venemaa gaasist mõjutab ka eramajapidamisi.

84 protsenti vastajatest peavad äärmiselt survestavateks raskusteks ka toorainega varustamist, alternatiivsete turgude leidmise vajadust ja sellega seotud kulude kasvu logistika ja transpordi jaoks.

Niigi ebatavaliselt kõrget inflatsiooni süvendab 60 protsendi vastanute hinnangul maagaasi ja nafta hinnatõus, aga ka toiduainete kallinemine ja tööjõukulud.

Kolmandik vastanutest rõhutas ka seda, kuidas SWIFTi piiravad sanktsioonid Venemaa vastu põhjustavad tohutuid raskusi ettevõtete igapäevases juhtimises.

Keskmises kuni pikas perspektiivis jääb 80 protsendi vastanute hinnangul energia ja muude kaupade kulude kasv kestma. 72 protsenti küsitletud kodade hinnangul seavad suuremad kulud ohtu pandeemiajärgse majanduse taastumise enamikus majandustes.

Lisaks võib üldine majandustingimuste halvenemine koos inflatsiooniga 68 protsendi vastanute hinnangul põhjustada riigi- ja ettevõtete võlakohustuste tootluse tõusu esimest korda kümnendi jooksul, mis piirab nii valitsuste kui ka ettevõtete võimet hankida võlakirjade kaudu rahastamist. See nihkuks lõpuks ka mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavatele tavapärastele laenuvõimalustele.

Kaalul on Euroopa Liidu kaubandus- ja poliitilised suhted Venemaaga ning pooled küsitletud kodadest on rõhutanud vajadust mitmekesistada tarneallikaid ja püüda muutuda iseseisvamaks, kaotamata konkurenstivõimet rahvusvahelisel turul. 27 protsendi vastanute sõnul on see seotud Euroopa Liidu kaksiküleminekuprotsessi kiirenemisega.

64 protsenti leidis, et Euroopa peaks suurendama oma autonoomiat ka toiduainesektoris. Liikmesriikide toetamiseks on vaja uusi rahalisi vahendeid, samas on vaja ühismeetmeid tarneahela häirete ohjeldamiseks.

Sõja tõttu peaksid valitsused oma eelarveprioriteedid üle vaatama, eriti relvastuse ja kaitsekulutuste kohta, arvas 20 protsenti vastanutest, et reageerida süvenevatele julgeolekuohtudele.

24 protsenti küsitletud kodade hinnangul kogeb tööturg struktuurimuudatusi Ukraina põgenike tohutu voo tõttu naaberriikidesse. See tõstab tööpuuduse määra, välja arvatud juhul, kui viivitamata ei võeta kasutusele mingeid leevendusskeeme.

Eurochambres viis läbi uuringu Ukraina sõja majanduslike tagajärgede kohta kogu Euroopas. Uuring saabus kuu aega pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pärast mitut Euroopa Liidu sanktsioonide ringi.

Uuringu viis Eurochambres läbi 23.–25. märtsil ja see sisaldas kolme küsimust, mis hõlmasid sõja lühiajalist kuni keskpikas perspektiivis mõju nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Vastas kokku 25 riiklikku koda, peegeldab Euroopa kodade võrgustiku ja äriringkondade suurt muret Ukraina humanitaar- ja majanduskriisi jätkudes.