Tehnoülevaatajad: peakaamerate nõue ei ole põhjendatud

Ministeeriumi plaanide kohaselt peaks tulevikus tehnoülevaataja peas olema kaamera. Foto: Elmo Riig

Eesti Tehnoülevaatajate Liidu hinnangul ei ole transpordiameti kavandatav kohustuslik peakaamerate kasutamise nõue põhjendatud ning tooks kaasa pigem kahju kui kasu.

«Transpordiamet on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, mille tulemusena peetakse vajalikuks hakata jälgima tehnoülevaatajaid töö ajal, kinnitades viimastele pea külge jälgimisseadmed. Sellise infoni on jõutud lähtuvalt sõidukite kordusülevaatuse statistikast mis aastal 2021 oli keskmiselt 15,92 protsenti,» selgitab liit oma pöördumises majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.

Transpordiamet on hinnanud, et võrreldes naaberriikidega võiks see näitaja olla 25 protsenti. Selline võrdlemine on liidu hinnangul mitteasjakohane, kuna erinevatel liikmesriikidel on erinevad kordusülevaatuse määramise alused ja meetodid. Euroopa Liidu direktiivid annavad küll üldised põhimõtted, kuid igal liikmesriigil on õigus reeglistikku kohandada.

Liit toob välja, et Eestis on väga levinud selline kooslus, kus ülevaatuspunkti läheduses on ka autoremonditöökoda. Sõiduki omanikud viivad sageli oma auto hooldusesse ning paluvad peale seda teostada ka tehnoülevaatus. Sellise ülevaatuspunkti korduvülevaatuse protsent jääbki oluliselt alla keskmise ning kohatu oleks väita, et ülevaataja teeks halba tööd.

Tehnoülevaatajate liit möönab, et mõningate ülevaatuspunktide madal protsent tekitab küsimusi, kuid on alati olnud seisukohal, et sealseid põhjuseid tuleks täpsemalt uurida.

Selgitust vajab liidu hinnangul ka politsei-ja piirivalveameti statistika, mis puudutab neid sõidukeid, mis teel kontrollimise tagajärjel on suunatud erakorralisele ülevaatusele. Kui politsei avastab puudused ajal, mil sõidukil on kehtiv ülevaatus, ei saa teha järeldust, et ülevaataja on jätnud oma töö korralikult tegemata.

«Sõiduautode korralise tehnokontrolli ajaline periood võib olla kuni 4 aastat mis on piisavalt pikk aeg, et selle jooksul mingi tehniline rike tekiks. Samuti kipuvad omanikud lisama autodele keelatud osi ja ümberehitusi ülevaatuste vahelisel ajal. Ülevaatajal puudub kahjuks võimalus garanteerida, et sõiduk vastab tehnilistele nõuetele terve ettenähtud perioodi jooksul,» nendivad pöördujad.

Eesti Tehnoülevaatajate Liit toetab andmekaitseinspektsiooni seisukohta, et peakaamerate kasutamine peab olema eelkõige lubatud seadusega ning tegemist on nii tehnoülevaatuspunkti töötaja kui ka kliendi õiguste riivega. Hetkel kehtiv seadusandlus personaalseid salvestusseadmeid ei luba.

Lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute väljendusvabadust, võib see põhjustada ka stressi ning töövõime langust. Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on liidu teatel seisukohal, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav.

Liidu sõnul võib ülevaatajate isiklik kaameratega jälgimine süvendada tööjõupuudust selles valdkonnas ning see võib puudutada kõiki autoomanikke. Hetkel on märkimisväärne hulk väga pika staažiga tehnoülevaatajad liidule avaldanud, et peakaamerate kohustuse tulekul nad oma tööd selles valdkonnas enam ei jätka. Teistpidi tekitab ülevaatajate mitteusaldamine olukorra, kus noored inimesed ei pea stressirohket töökohta atraktiivseks.

Kokkuvõtvalt soovib Eesti Tehnoülevaatajate Liit, et sõidukite tehnilise kontrolli teostajale täiendavate koormavate kohustuste lisamise asemel tuleks kaaluda järelevalve tõhustamist. Samuti tuleks järelevalve käigus läbi viia planeeritud ja sihitud järelkontrolle.