:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/09/14191604t1hb49b.jpg)
Tokyo võtab esmakordselt sihikule Venemaa energiasektori pärast ELi ja G7-liitlaste sarnaseid meetmeid.
Maailma suuruselt kolmas kivisöe importija Jaapan keelustab Venemaa kivisöe impordi
Jaapan keelab Venemaa kivisöe impordi, ühinedes ELi ja G7 liitlastega, kes pärast Moskva sissetungi Ukrainasse võtavad esmakordselt riigi energeetikasektori sihikule, vahendab Finacial Times.
«Ma keelan Venemaa kivisöe impordi. Impordi järkjärgulise vähendamisega vähendame oma energiasõltuvust Venemaast,» ütles peaminister Fumio Kishida reedel, lisades, et Jaapan keskendub kaotatud tarnete asendamiseks taastuvatele energiaallikatele ja tuumaenergiale.
Jaapan on India ja Hiina järel maailma suuruselt kolmas kivisöe importija ning Venemaa oli eelmisel aastal riigi suuruselt teine tarnija, moodustades üle 10 protsendi impordist.
Energiasuhted Venemaaga on tundlikud, sest Jaapanil on ulatuslikud veeldatud maagaasi (LNG) ja nafta projektid, mida arendatakse ja käitatakse ühiselt riigiettevõtetega Sahhalinil ja Arktikas. Ka mõned Jaapani suurimad linnad sõltuvad energiavarustuse osas suurel määral Venemaast: Hiroshima impordib Venemaalt pool oma gaasitarnetest ja Tokyo umbes 10 protsenti.
Valitsus on öelnud, et Jaapan ei loobu neist projektidest seoses riigi suure sõltuvusega energiaimpordist, vajadusega mitmekesistada tarneid ja asjaoluga, et paljud Jaapani tuumaelektrijaamad jäid pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi seisma.
Kishida lisas, et Jaapan keelab ka teatavate Venemaa toodete, sealhulgas viina impordi, keelab uued investeeringud riiki ning külmutab Venemaa pankade Sberbank ja Alfa-Bank varad.
Jaapani sanktsioonid Venemaa suhtes on hõlmanud Venemaa ametnike ja oligarhide, samuti Venemaa kesk- ja kommertspankade ning muude institutsioonide varade külmutamist. Samuti on Tokyo keelanud tundliku tehnoloogia ekspordi Venemaale ja eemaldanud mõned riigi pangad ülemaailmsest maksevõrgustikust Swift.
Jaapani reaktsioon Ukraina suhtes on teravas kontrastis tema tagasihoidlikuma suhtumisega pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal. Küsitluste kohaselt on see lähenemine olnud rahva seas populaarne, mis on oluline tegur Kishida jaoks, kellel seisavad juulis ees ülemkoja valimised.