Sõda ja kindlustus ehk miks sõjariski kindlustada ei saa (1)
Inimkonna hädade põhjuseks on läbi ajaloo ennekõike samaaegselt avalduv kolmainus: rumalus, ahnus ja aktiivsus, kirjutab Mede Kindlustusmaakleri juhatuse liige Lauri Kallaste.
Inimese genofondis on valdavas ülekaalus põhjendamatu optimismi geen, sest et evolutsiooniliselt on inimliigi püsimajäämiseks vajalik muuhulgas ka riskikäitumise üritamine. Näiteks, lotopileteid ostetakse, kuigi suur varaline õnnetus tabab inimest umbes tuhat korda sagedamini kui samasuur n-ö õnn.
Aastas põleb tavapõhjustel olulises mahus üks hoone tuhandest. Kuid samal ajaperioodil iga tuhandes majaomanik ei võida loteriiga summat, mille eest saaks maja ehitada. Majasuuruse lotovõidu saab vast ehk iga miljones – seega tulekahju hävitab maja tuhat korda sagedamini.
Missugune on riskiteadlik inimene?
Demokraatliku elukorralduse üks suurim keerukus on, kuidas panna rahva enamus ennetavalt riskiteadlikke valikuid tegema. Võtmesõnadeks on aus läbipaistev riigikorraldus, haridus ja põlvkondade vahetumine.
Sünnipäraselt riskiteadlikke inimesi on elanikkonnast vaid paar protsenti, pluss riskikorraldusega erialaselt tegelevad isikud. Nende arvamusega nõustuvad või neid vähemalt usuvad veel mõned protsendipunktid, sh edumeelsemate riikide valitsused. Ülejäänutest suuremale osale tuleb globaalne õnnetus reeglina uskumatu üllatusena ning seda usutakse või teadvustatakse hilinenult alles pärast selle sündmuse algamist või selle tagajärgede kuhjumist.
Nii oli ka Ukrainat rünnanud Venemaa poolt 24.02.2022 alustatud uue hirmsa sõja ning näiteks 2020. aasta algul alanud koroonaviirushaiguse pandeemiaga. Nende mõlema tõenäosust enne toimumist selgelt alahinnati. Suurem osa maailma elanikkonnast paraku jätkuvalt eirab ka inimkonna poolt põhjustatud kliimakatastroofi algust.
Kuidas kindlustus toimib?
Kahjukindlustus on riskiteadlike inimeste ühine nii-öelda vastastikuse abistamise kassa, milles on turustajad ning edasikindlustajad ehk nn rahapaja hoidjad. Turustajate poolt vahendatud kindlustuskokkulepetele tegeliku katte loomiseks ongi edasikindlustuse süsteem. Selles jagavad, hajutavad, katavad ja tagavad klientidelt üle võetud riske omavahel kindlustusturu osalised ehk tavakeeles kindlustajad. Nii tekibki poliisile kindlustuskaitse ehk -kate.
Kindlustus põhineb statistilisel matemaatikal
Riskihindaja (underwriter) hindab riskid ja aktuaar (kindlustusmatemaatik) arvutab tõenäosuse, kui tihti kahju juhtuks ja missugune saaks olla võimalik kahju ulatus. Kindlustusmakset ehk -preemiat peab koguma umbes kaks korda rohkem, kui (tõenäoliseks) kahjuhüvitiste väljamakseteks ja/või kahjueelse olukorra taastamiseks kulub. Sest umbes poole kogutud maksetest tarvitab kahjukindlustussüsteem ise, selleks et toimida.
Kindlustus on suure häda leevendaja, kuid sõjarisk ei ole kindlustatav.
Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud või lähtuv sõjast, välisvaenlase tegevusest, erakorralisest- või sõjaseisukorrast, relvarahutusest, ülestõusust, massilisest korratusest, terrorismist, revolutsioonist, sundvõõrandamisest või konfiskeerimisest, natsionaliseerimisest, tuumaenergiast
või radioaktiivsusest, üldjuhul küberintsidendist või arvutikuritegevusest jms, vastavalt konkreetse seltsi tingimustele.
Miks eelnimetatud sõjariske kindlustada ei saa?
Inimkonna hädade põhjuseks on läbi ajaloo ennekõike samaaegselt avalduv n-ö kolmainus: rumalus, ahnus ja aktiivsus.
Vältimaks pahatahtlust: nt et hooneid tahtlikult põlema ei pandaks ning inimesed surema ei peaks, kehtib juba sadu aastaid kahjukindlustuses järgnev põhimõte. Kindlustuskaitse on vajalik, kuid kindlustusjuhtumist st kahjujuhtumi toimumise järgsest taastamisest või hüvitamisest ei tohi keegi kasu (ehk kasumit) saada.
Vaid üks kolmandik riskidest on üldse kindlustatavad, st kahjukindlustusega kaetavad.
Kindlustatav kahju lähtub (korraga) ootamatust, ettenägematust ja kannatanu tahtele allumatust kahjujuhtumist. Vastutuskindlustuse ning õigusabikulude kindlustuse korral lisandub eeltoodule veel ka seadusest tuleneva süülisuse ja/või kokkuleppe rikkumise aspekt.
Kaks kolmandikku riske on kas mittekindlustatavad või jäävad omavastutuse alla ning neid saab osaliselt maandada ennetava pädeva riskijuhtimisega.