Euroopa Liit võttis vastu viienda sanktsioonipaketi Venemaale

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, Euroopa Nõukogu president Charles Michel ja Euroopa Nõukogu välispoliitika juht Josep Borrell. Foto: Frederick Florin / AFP / Scanpix

Euroopa Liit võttis reedel vastu viienda sanktsioonipaketi Venemaale, mis sisaldab energiasanktsioone, uusi krüptovara tehingute piiranguid, sadamatesse sisenemise keeldu Venemaa lipu all sõitvatele laevadele, maanteeveo keeldu Venemaa ja Valgevene ettevõtetele ning täiendavaid ekspordi- ja uusi impordikeelde. Sanktsioonid tabavad nüüd ka Eestis äri ajavat Vene logistikamiljardäri. 

Venemaa ettevõtetel ei lubata osaleda liikmesriikide riigihangetes ja sealsetele avalik-õiguslikele asutustele välistatakse igasugune rahaline toetus, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Sanktsiooninimekirja on lisatud 216 Venemaa võimudele lähedal seisvat isikut ja 18 finants-, sõjatööstuse ja transpordisektoriettevõtet, sealhulgas neli olulist Venemaa panka. Viimased eemaldatakse SWIFT-süsteemist ja neil keelatakse osaleda mis tahes finantstehingutes ELis.

Muu hulgas tähendab uus pakett ilmselt, et sanktsioonide alla langeb ka Venemaa rikkuselt 16. inimesele ning Vladimir Putini soosingus olevale Vjatšeslav Kantorile kuuluv logistikaettevõte DBT, mis on seni Muuga sadamas takistusteta edasi tegutsenud. 

«Meil on moraalne kohustus ja vastutus Venemaa alustatud agressioonile vastu seista. Astume need sammud, et Venemaa peataks oma julma sõjategevuse ja koletud sõjakuriteod. Uus sanktsioonide pakett on selle saavutamiseks väga oluline samm, kuid räägime läbi ka juba järgmisi piiranguid. Eesti peab põhjendatuks kõiki meetmeid, mis oleksid mõjusad ja milles suudame partneritega toimivad lahendused leida,» ütles välisminister Eva-Maria Liimets.

«Me peame Venemaale sanktsioonide kehtestamisel jõudma kokkulepeteni nende energiatarnete piiramiseks. Samuti tuleb kehtestada piiravad meetmed Venemaa sõjaväelastele, kelle jõhkrad teod on vapustanud tervet maailma,» sõnas Liimets. «Teeme oma partnerite ja lähimate liitlastega pidevat tööd, et Venemaal ja Valgevenel ei oleks võimalik juba kehtivatest sanktsioonidest kõrvale hoida. Selge on see, et seni kuni Venemaa jätkab Ukraina ründamist ja paneb seal toime hirmsaid sõjakuritegusid, peab Euroopa Liit leidma võimalusi neile veenvalt vastata.»

ELi viies sanktsioonipakett sisaldab energiasanktsioone – kivisöe ja teiste tahkete fossiilsete kütuste impordikeeldu, mille hind on umbes neli miljardit eurot aastas. Eesti ettepanekul lisati paketti uued krüptovara tehingute piirangud. Venemaa lipu all sõitvatele laevadele on ette nähtud ELi sadamatesse sisenemise keeld.

Keelatakse Venemaa maismaatranspordi operaatorite tegevus ELis, mis tähendab seda, et Venemaa ettevõtted ei saa enam ELis ega ELi kaudu oma kaupu vedada. Reedel kehtestatud ekspordikeelud kümne miljardi euro väärtuses hõlmavad kvantarvuteid ja tundlikku tehnoloogiat, samuti vedeldatud maagaasi tehnoloogiat. Uued impordikeelud väärtuses 5,5 miljardit eurot kärbivad Venemaa oligarhide rahavooge. Samuti keelatakse Venemaa ettevõtetel osaleda ELi liikmesriikide riigihangetes ja välistatakse Venemaa avalik-õiguslikele asutustele igasugune rahaline toetus.