/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/08/14471829t1he128.jpg)
Tallinna Sadama reisijate arv kasvas aastaga tervelt 140 protsenti. Juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul taastub reisijate äri Covid-19 pandeemia põhjustatud madalseisust.
Tallinna Sadama reisijate arv on pandeemiast taastunud
Esimeses kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ja 896 000 reisijat – reisijate arv kasvas aastaga 140 protsenti, kaubamaht aga vähenes 8 protsendi võrra.
Laevakülastuste arv vähenes 2 protsenti 1645 külastusele. Eesti mandri- ja suursaarte vaheline reisijate arv kasvas 20 protsenti ja sõidukite arv 13 protsenti.
«Näeme järjest tihenevat reisijate liikumist, eriti Tallinna-Helsingi liinil, kuid oleme siiski veel mõjutatavad pandeemia riskidest ja märgata on kaugemate riikide ettevaatlikkust siinse piirkonna suhtes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Sellele vaatamata oleme optimistlikud suveperioodi suhtes,» ütles Kalm.
Kaubamahu languse taga on eelkõige puist- ja vedellasti kaupade vähenemine. Puistlastis langes eelkõige väetiste, aga ka puidugraanuli käitlemine, samas kasvas oluliselt seni hoiustatud teravilja väljavedu seoses turuhindade tõusuga. Vedellasti languse põhjustas peamiselt Valgevene naftatoodetele sanktsioonide kehtestamine alates märtsist.
Konteinervedude kasv tuleneb eelmise aasta madalast võrdlusbaasist, kui maailmas oli tühjade konteinerite puudus ja tarneahelate tõrked. Ro-ro-kaupade kasvutrend jätkub.
«Venemaale rakenduvate sanktsioonide mõju Tallinna Sadama kaubamahtudele on oodata pigem edaspidi ja eelkõige avaldub see nafta- ja gaasitoodetele ning väetistele ehk vedellasti ja puistlastimahtudele. Seoses kaubavoogude ümberpaigutumisega võib aga tekkida uusi ladustamisvõimalusi,» kommenteeris Kalm.