Eesti jaemüügi langus oli veebruaris üks Euroopa suurimaid

Poekassa. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Eesti jaekaubanduse maht langes veebruaris jaanuariga võrreldes 1,7 protsenti, mis on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas suuruselt teine langus; euroalal ja ELis tervikuna mahud aga kasvasid 0,3 protsenti.

Samas aastavõrdluses suurenes Eesti jaekaubanduse maht 3,9 protsenti, euroalal oli aastakasv 5 protsenti ja ELis tervikuna 5,4 protsenti, selgus Eurostati sesoonselt tasandatud andmetest.

Euroalal kasvas aastaga enim mootorikütuste jaemüük, mis suurenes 12 protsenti. Mittetoidukaupade jaemüük suurenes 9,3 protsenti. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete jaemaht langes aga kaks protsenti.

ELi arvestuses kasvas mootorikütuste jaemüük 12,7 protsenti ning mittetoidukaupade müük 9,6 protsenti. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müügimaht langes 1,5 protsenti.

Liikmesriikide seas kasvasid jaekaubanduse mahud aastaga enim 21,7 protsenti Sloveenias, 16,5 protsenti Slovakkias ja 15,9 protsenti Portugalis. Suurimat jaemahu vähenemist nähti aastavõrdluses 5,9 protsendiga Austrias, 5,1 protsendiga Belgias ning kahe protsendiga Küprosel ja Soomes.

Veebruaris kasvas jaanuariga võrreldes euroalal enim mootorikütuste jaemüük, kokku 3,2 protsenti. Mittetoidukaupade jaemaht kasvas kuuvõrdluses 0,8 protsenti ning toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük langes 0,5 protsenti.

ELis suurenes mootorikütuste jaemüük 3,9 protsenti ning mittetoidukaupade müük 0,4 protsenti. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük kahanes 0,4 protsenti.

Liikmesriikidest tõusid jaemüügi mahud kuuvõrdluses enim kaheksa protsenti Sloveenias, neli protsenti Hollandis ning 2,3 protsenti Portugalis. Müügimaht vähenes enim 1,8 protsendiga Sloveenias, järgnesid 1,7 protsendiga Eesti ning 1,6 protsendiga Poola.