/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/07/14469941t1hf111.jpg)
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saab selle aasta lisaeelarve suurus olema suurusjärguna 600–800 miljonit eurot.
Pentus-Rosimannus: lisaeelarve maht on kuni 800 miljonit eurot
Minister kirjutas ühismeedias, et turvalisuse tõstmiseks ja sõjalisse kaitsesse plaanitakse lisaeelarvest anda 200–250 miljonit eurot.
Sõja Eesstisse jõudvate vahetute mõjude katmiseks eraldatakse 200–250 miljonit eurot. See hõlmab Eesti haridussüsteemi tugevdamist, põgenikele ajutise turvapaiga andmist ja toidujulgeolekut.
Energiajulgeolekuks – LNG võimekuse loomine, kiired taastuvenergia väikelahendused ja kütusevarude varumiseks – on ette nähtud aga 170–230 miljonit eurot.
«Oleme tugevast vastutuulest ja ümbritsevatest väga kiiresti muutuvatest oludest hoolimata liikunud lisaeelarvega kiiremini, kui algul julgesime arvata. Täna varahommikuse seisuga saab öelda, et 95 protsendi ulatuses oleme lisaeelarve koos valitsuspartneriga kokku pannud. Kui algul seadsime eesmärgi teha lisaeelarve otsused aprilli jooksul, siis ilmselt saame juba järgmise nädala lõpuks sisuliselt lisaeelarve koostamisele joone alla tõmmata,» märkis minister ja lisas, et töö jätkub.