Eelarve jääb tänavu 3,1 protsendiga struktuursesse defitsiiti

Rahandusministeerium. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks 3,8-protsendist nominaalset ja 3,1-protsendist struktuurset eelarve puudujääki.

Järgmiseks aastaks on oodata 2,4-protsendist struktuurset puudujääki, 2024. ja 2025. aastaks aga vastavalt 2,7 ja 2,3-protsendist puudujääki. 2026. aastal on prognoosi järgi oodata 2-protsendist eelarve struktuurset puudujääki.

Nominaalseks puudujäägiks prognoosib ministeerium järgmisel aastal 3,7 protsenti, 2024. aastal 3,5 protsenti, 2025. aastal 2,8 protsenti ning 2026. aastaks 2,2 protsenti.

Võlakoormus kasvab tänavu eelmise aasta 18,1 protsendilt 19,2 protsendini, järgmiseks aastaks aga 21,6 protsendini. Sealt edasi 2024. aastal moodustab võlakoormus 25,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), 2025. aastal 26,5 protsenti ja 2026. aastal 27,1 protsenti.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on hoolimata ümbritsevast ebakindlusest valitsuses keskendutud kolme olulise kindlustunnet toetava kava kokkupanekule – Eesti sõjalise julgeoleku tugevdamise kava, inimeste üldise turvalisuse tugevdamise kava ja energiajulgeoleku tagamise plaan.

«Käesoleva ja järgnevate aastate eelarve peab keskenduma eelkõige Venemaa alustatud Ukrainas peetava sõja mõjude leevendamisele. Riigirahanduse vaatest ei ole kuskile kadunud vajadus kasutada iga eurot nii, et sellest riigi jaoks kõige suurem tulu tõuseks, aga Euroopas puhkenud sõja tagajärgedega seotult vältimatult lisandunud kulutused tähendavad, et jõuame uuesti selleni, et kulud ja tulud on tasakaalus aeglasemalt, kui enne Venemaa alustatud sõda Ukrainas arvasime,» ütles Pentus-Rosimannus pressiteates.