Eesti Pank: kiire hinnatõus sööb inimeste ostujõu

Rahakott. Foto: Urmas Luik

Tarbijakorvi märkimisväärne kallinemine vähendab sel aastal inimeste reaalset sissetulekut, kuna palgakasv jääb eeldatavasti hinnatõusust aeglasemaks, kinnitas Eesti Panga ökonomist Sulev Pert märtsikuu hinnatõusustatistikat kommenteerides. 

Tarbijate ostukorv kallines märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,2 protsenti. Hinnakasvu panustasid enim energiahinnad, mis kallinesid aastavõrdluses 54 protsenti.

Elektri- ja gaasihinnad tõusid Perti sõnul ligikaudu 70 protsenti, seda isegi vaatamata valitsuse kehtestatud hinnapiirile. Mootorikütuste hinnakasv ulatus märtsis 44 protsendini, sest Venemaa naftaekspordi vähenemist ei ole maailmaturul suudetud täiel määral asendada.

Järsk puu- ja köögiviljade hinnatõus

Toiduainetest on Perti sõnul Eestis eriti järsk puu- ja köögiviljade hinnakasv, mis ulatus 22 protsendini. Kuna Eesti tarnib puu- ja köögivilju enamasti mujalt, siis võivad imporditavate toiduainete hinnakasvule kaasa aidata pikad tarneahelad.

Samas teravilja ja piimasaaduste tootmine on Eestis olnud märksa suurem kui tarbimine.

Toidutoorme hinnatõusu ajal saavad Eesti tootjad Perti sõnul eksportida piimatooteid kõrgema hinnaga.

«Kui Venemaa ja Ukraina toodang rahvusvaheliselt turult kaob, jääb hinnatõususurve kestma, mistõttu kasvavad toiduhinnad ilmselt veelgi,» lausus Pert.  

Perti sõnul on konkurentsi Eesti jaemüügisektoris suurendanud Lidli kaubandusketi tulek. Naaberriikides pole Lidli turuosa siiski väga suureks kasvanud.

Tarbijakorvi märkimisväärne kallinemine vähendab Perti kinnitusel sel aastal inimeste reaalset sissetulekut, kuna palgakasv jääb eeldatavasti hinnatõusust aeglasemaks. «Sundkulutuste suurenemine muudab tarbimismustrit, sest teenuste ja tarbekaupade ostmiseks jääb kätte vähem raha,» lausus Pert. 

Majapidamised kulutavad energiale keskmiselt 15 protsenti ja toiduainetele 28 protsenti oma sissetulekust.