Eesti ja Soome plaanivad kasutusele võtta ühise LNG-terminali (2)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/08/14353510t1ha469.jpg)
7. aprill 2022, 11:56
/nginx/o/2022/04/07/14468962t1hb4d9.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.
«Nii Eesti kui Soome maagaasiga varustatus sõltub tugevalt Venemaast, mistõttu tuleb oma seljatagune kindlustada ning luua valmisolek Venemaalt pärinevast gaasist loobumiseks. Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada ning tagada mõlema riigi gaasivarustus läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu veel sellel aastal,» ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
«Ukrainas toimuva sõja tõttu peame valmistuma ka võimalikuks gaasiimpordi katkestuseks. LNG ujuvterminal on tõhus viis gaasivarustuse kindlustamiseks, seda muu hulgas tööstuses. Tänan Eesti valitsust sujuva koostöö eest,» lisas Soome majandusminister Mika Lintilä.
Plaan näeb ette, et Eesti ja Soome loovad LNG ujuvterminali teenindamiseks vajalikud haalamiskaid ning kahasse renditakse vajalik ujuvterminal, mida on võimalik kasutada mõlemal riigil, Soome lahe mõlemal kaldal. Vajalikud haalamiskaid luuakse Eestis Paldiskisse ning Soomes Inkoosse.
LNG ujuvterminal on kavas piirkonda tuua sügiseks ning paigaldada esmalt haalamiskai äärde. Edaspidi sõltub ujuvterminali asukoht turu vajadustest ning kogustest.
Haalamiskaide rajamine jääb mõlema riigi kanda, ujuvterminali rendikulud on plaanis jagada kahasse, lähtudes riikide gaasitarbimise mahtudest. Hinnanguline kulu varustuskindluse tagamiseks vajaliku ujuvterminali rendiks jääb Eestil parima stsenaariumi korral suurusjärku alates 10 miljonit eurot aastas. Plaani elluviimiseks teevad koostööd riikide gaasi süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid.
Kuna Balti ja Soome regioon on üsna tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, siis jääks tarnete katkemisel regioonis katmata ligi pool aastasest tarbimisest. Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi.
Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas on kogu Euroopa Liit võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärinevast maagaasist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks.