/nginx/o/2022/04/07/14468682t1he9b1.jpg)
Enam kui kuu kestnud Venemaa täieulatuslik sõda Ukrainas on muutnud Euroopas palju. Korraks kadus aktsiatest terve aasta tõus, kuid börsid taastusid kiiresti, sest investorid hakkasid panustama energeetika ja kaitsetööstuse aktsiatesse. Need sektorid saavad tundma piirkonnas aastakümnete suurimat poliitika muutust.
Euroopa suurim sõjaline konflikt pärast Teist maailmasõda äratas valitsused. Majandused on vaja ruttu teha vähem sõltuvaks Venemaa maagaasist ja naftast ning kiiresti on vaja tõsta sõjalist võimekust.
Ka investorite jalajälg börsil on nähtav. Saksamaa kaitsetöötusettevõtte Rheinmetalli aktsia maksab võrreldes konfliktieelse ajaga topelt. Taani tuulikutootja Vestas Wind Sytemsi aktsia on samal ajal tõusnud umbes 40 protsenti.
Euroopa laiem aktsiaturg tõusis kuu ajaga 11 protsenti, kuid on ikka suhtarvudelt 34 protsenti USAst odavam.
Lisaks mõjutab börsi TINA ehk There Is No Alternative to stocks. Eesti keeles tähendab see, et aktsiatele pole alternatiivi.
«TINA pole küll nii tugev kui varem, aga ka praegu saab kena tootlust energeetikas, toorainete ja finantssektoris. Need on ikka palju paremad teenimiskohad kui võlakirjad,» ütles Invesco makroanalüüsi direktor Benjamin Jones Reutersile.
Investorite ostukorv on alates 24. veebruarist, kui Venemaa laiendas sõda Ukrainas, oluliselt muutunud.
«Euroopa on muutuses sõltumatuse suunas ja see muudab paljusid sektoreid ja majanduslikku mõtlemist,» ütles BofA üleilmse analüüsi EMEA aktsiaanalüüsi juht Eric Lopez. «Selle tagajärjel tekivad uued tööstusharud, olemasolevate hoog kiireneb, lisandub infrastruktuuri ja tehnoloogiaid.»
Kalli RepowerEU plaaniga tahab Euroopa Komisjon asendada juba tänavu 70 protsenti Venemaa maagaasiimpordist. Selleks suurendatakse veeldatud maagaasi ostu, roheenergia võidukäiku ja gaasihoidlate võrku.
Kaitse jaoks lähevad rahakotirauad rohkem valla. Saksamaa ja Rootsi teatasid plaanist tõsta järsult kaitsekulutusi, millega jõutakse umbes kahe protsendini majanduse kogutoodangust.
BofA hinnangul tõuseks Euroopa sõjalised kulutused täiendavalt 200 miljardi euro võrra, juhul kui kõik Euroopa riigid kulutavad kaks protsenti majanduse kogutoodangust kaitsele. Kaks protsenti on NATO kaitsekulutuste eesmärk, millest paljud liikmesriigid on aastaid vähem kulutanud.
BNY Melloni turustrateeg Lale Akoner ütles, et tema lemmikud on toorainerohke Briti FTSE 100 aktsiaindeks ja Norra aktsiaturg. Ta väldib Saksamaa DAX-indeksit seoses riigi suure sõltuvusega Venemaa energiast.
«Mul on klientidele lihtne soovitus,» ütles ta. «Saage aru, millised riigid on rohkem sõltuvad Venemaa energia- ja maagaasi impordist ning hoidke nendest indeksitest eemale.»
Samas on ka palju ettevõtteid, kes peaks saama tulu Euroopa energiaplaanist. Nendeks on näiteks Saksamaa REW, Taani Orested ja Prantsusmaa EDP Renovaveis.
Alternatiivse gaasivarustuse ja LNG infrastruktuuri plaanide kiirendamine võivad tuua tähelepanu alla E.ONi, Italgasi, Snami, Terna, Red Electrica ja Enagasi, kuna see puudutab nende maagaasitorustike.
«Venemaa ja Ukraina sõda tõi äkilise energiapöörde fossiilsetelt kütustelt taastuvenergia kasuks,» ütles Jones. «See pole enam pelgalt ökoteema, vaid ka julgeolekuküsimus.»
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)