Esmaspäeval Maailmapanga avalikustatava mahuka raporti kohaselt, mille ühe töörühma eesotsas on Eesti Panga järgmine president Ardo Hansson, peab Hiina tegema majanduskriisi ärahoidmiseks tegema suuri reforme.
Ardo Hanssoni töörühm soovitab Hiinale suuri reforme
«Raportil on viis osa - majandusreform, sotsiaalpoliitika, innovatsioonipoliitika, keskkond ja Hiina suhted muu välismaailmaga,» selgitas viimaseid kuid Maailmapanga Hiina üksuse majanduspoliitika osakonna juhi ja peaökonomisti ametikohta pidav Hansson Postimehele. «Mina juhatasin esimest osa, kus käsitlesime makromajandust, fiskaalpoliitikat, ettevõtlust, finantsvahendust ja maad» lisas ta ning kinnitas, et nemad tõesti soovitavad Hiinale reforme.
The Wall Street Journal kirjutab, et esmaspäeval avalikustatava raporti «Hiina 2030», mille koostas Maailmapank koos Hiina valitsuse mõttekojaga, viitavad mõnele poliitiliselt kõige tundlikumatele majandusküsimustele. Raporti eesmärk on mõjutada Hiina järgmise põlvkonna juhtide otsuseid, ütlesid majandusajalehele raportiga seotud allikad.
Kõige olulisemaks muudatuseks, mida Hiina peaks tegema, on riigi omanduses olevate ettevõtete osakaalu vähendamine ning sundima neid tegutsema rohkem kommertsettevõtetena.
Raportis hoiatatakse, et Hiina majanduskasvu ohustab kiire aeglustumine ilma, et enne oleks näha erilisi ohumärke. Taoline asi juhtus Brasiilias ja Mehhikos pärast seda, kui riigi majandus kerkis kindlale sissetulekute tasemele ning sellist nähtust nimetavad ökonomistid «keskmise sissetuleku lõksuks» (middle-income trap).
Majanduskasvu kiire aeglustumine süvendab probleeme nii Hiina pangandussüsteemis kui ka mujal ning see võib põhjustada kriisi.
Praegu domineerivad Hiina majanduses riigi omanduses olevad ettevõtted energeetika-, loodusressursside-, telekommunikatsiooni- ja infrastruktuurisektoris. Muuhulgas saavad need ettevõtted kergesti madalaprotsendilist laenu riigile kuuluvatelt pankadelt.
USA rahandusminister Timothy Geithner, aga ka teised lääneriikide kõrged ametnikud on Hiinat selle eest kritiseerinud, sest taolised subsiidiumid moonutavad rahvusvahelist konkurentsi. Hiinas endas kaebavad kriitikud, et need ettevõtted nõrgestavad konkurentsi, kasutavad ära oma monopoolse olukorda laienedes teistesse majandusvaldkondadesse ja maksavad liiga vähe dividende.