Gaasikütte hind lööb sügisel valusalt korterielanike rahakotile

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Enamik tallinlastest saab oma toasooja gaasikatlamajadest.
Enamik tallinlastest saab oma toasooja gaasikatlamajadest. Foto: Raigo Pajula

Gaasikatlamajade küte maksab juba praegu ligi kolm korda rohkem kui koostootmisjaamade küte, kuid riik enam toetust ei maksa ja uues kuus tõusevad kaugkütte piirhinnad. See tähendab, et uuel kütteperioodil tuleb tarbijatel gaasikatlamajade sooja eest palju rohkem maksta.

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme küsis riigikogu infotunnis peaministri ülesannetes olnud riigihalduse ministrilt Jaak Aabilt, mis saab toasoojast neis piirkondades, mis sõltuvad täielikult Vene gaasist, siis kui Vene gaasitarned sanktsioonide tulemusel täielikult lõpevad ja riik enam toetust ei maksa.

«Kortermajades lööb kaugkütte hinnatõus valusalt,» ütles Helme. «Aprillist riiklikud toetusmeetmed enam ei kehti, kuid ilm on külm. Konkurentsiamet on kinnitanud 1. maist kõrgemad piirhinnad ja uuel kütteperioodil need hinnad alla selle piirhinna ei lange.»

Helme tõi näiteks Adveni katlamajade kaugkütte hinna pealinna erinevates piirkondades, mis ulatub 243 ja 222 euroni kilovatt-tunni eest, Vändras on hind 241 eurot kilovatt-tunni eest. Viimsis hakkepuidu ja maagaasi koostootmisjaamas maksab soojus aga 81 eurot kilovatt-tunni eest.

«100 protsenti maagaasil põhinev kaugküte saab olema suur probleem uuel kütteperioodil. Mida teha nendega, kes peavad seda sooja ostma mitte omal vabal valikul, kas on võimalik katlamaju ümber profileerida, nagu Viimsis?» uuris Helme.

Aabi sõnul peaks katlamajade ümberprofileerimisega tegelema eelkõige kaugküttepakkuja ise ning selleks on võimalik kasutada KIKi toetust. Riik saaks toetada neid tegevusi järgmise perioodi vahenditest, mis avanevad uue aasta alguses. Põhja-Pärnumaa vald otsib koos Adveniga lahendust.

«Kui vaadata, kas lähikuudel meil on gaasi, siis seda on ja ükski tuba ei jää lähiajal külma,» kinnitas Aab. «Sügiseks tuleb teha põhimõttelisi otsuseid. Me oleme teinud ühe otsuse, et Paldiski sadama taristu tuleb välja arendada LNG-terminaliks: rajada kai ja torustik, et gaas jõuaks meie LNG-võrku.»

See võiks Aabi sõnul olla ujuvterminal, mis on kiire ja kataks gaasivajaduse Eestis täielikult. «Kättesaadavaus on teine küsimus, sest kõik tahavad gaasi saada, aga sellega me tegeleme,» märkis ta.

EKRE saadik Henn Põlluaas tundis huvi, miks võetakse LNG-terminal nii suurelt ette, tema hinnangul piisaks ka poole väiksemast LNG-laevast ja poole lühemast kaist. Tema sõnul plaanivad lätlased samuti LNG-terminali rajada ning soomlastel on peatselt valmimas kolmas LNG terminal. «Gaasi hind ei tule soodsam, kui me üksi jääme tarbijaks,» märkis Põlluaas.

«Probleem on koostöö naabritega, need plaanid pole päris selged,» tunnistas Aab. «Lätlastel ei ole järgmiseks kütteperioodiks terminali kuskilt võtta. Soomlastel katab valmiv terminal üle kolmandiku nende turu vajadusest. Ma olen veendunud, et LNG-terminal peaks olema, kuid kui suur ja millise võimekusega, on otsustamise küsimus.»

Tagasi üles