/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/14/14426526t1hac2b.jpg)
Eesti saavutas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogus kokkuleppe ja erandi, mille järgi on Eestil õigus suurkorporatsioonide miinimummaksu rakendamist edasi lükata kuni 2030. aastani.
Eesti saavutas suurkorporatsioonide maksustamises olulise võidu (3)
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti pidanud viimastel nädalatel sel teemal keerulisi läbirääkimisi ning saavutanud kokkuleppe ja erandi, mille järgi Eestil oleks õigus suurkorporatsioonide miinimummaksu rakendamist edasi lükata kuni 2030. aastani.
Kõigi ettevõtete jaoks, kes ei kuulu 750-miljonilise käibega kontserni, ei muutuks Eesti saavutatud kokkuleppe järgi siin teenitud ettevõtte tulu maksustamises midagi ning sellised ettevõtted säilitaksid täielikult praegu kehtiva reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise süsteemi.
«Oleme läbirääkimiste käigus kaitsnud tuliselt Eesti huve ja saanud eelnõusse sisse sisuliselt kõik meie jaoks olulised erandid, nii et meie vaatest oleks võinud täna ka kokkuleppe kinnitada,» kommenteeris rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. «On olnud hea näha, kuidas ka teised liikmesriigid on hakanud põhjalikumalt miinimummaksu plusse ja miinuseid enda jaoks kokku lööma ja otsivad parimaid lahendusi.»
Olulisima erandina tõi Pentus-Rosimannus välja võimaluse miinimummaksu siseriiklik rakendamine jätta 2030. aasta järgsesse aega, mida saavad kasutada liikmesriigid, kus ei asu rohkem kui 12 kontserni peakontorit müügituluga 750 miljonit eurot.
«See tähendaks, et siseriiklikult hakkaksime miinimummaksu rakendama alles pärast 2030. aastat ja ka siis ainult 750 miljonist suurema aastakäibega suurkorporatsioonide puhul. 99 protsendi Eesti ettevõtete jaoks ei muutuks tulu maksustamises praegusega võrreldes saavutatud kokkuleppe kohaselt mitte midagi,» selgitas rahandusminister.
«Miinimummaksu üle peetud läbirääkimised on olnud Eesti jaoks pingeline, aga tähendusrikas protsess. Suurriikide keskselt alanud läbirääkimistel suutsime Eesti maksusüsteemi eripära ja selle säilitamise olulisuse teistele liikmesriikidele ära selgitada ja sellele toetuse leida. Eesti hääl kõlas selles protsessis selgelt ja konkreetselt ning saavutatud tulemus on meie võit,» märkis Pentus-Rosimannus.
Miinimummaksu kokkuleppe heakskiitmine lükkus tänases majandus- ja rahandusnõukogus edasi Poola vastuseisu tõttu. Direktiivi heakskiitmine nõuab kõikide liikmesriikide toetust.