Kuidas Eesti ehitus jätkusuutlikuks muuta
6. aprill 2022, 08:25
- Loodusressurss on üha kättesaamatum ja kallim
- Puidul on ehituse tulevikus üks võtmerolle
- Puittoodetest võiks mõelda kui süsinikupankadest
Kolmapäeval, 6. aprillil kell 11 arutlevad eksperdid konverentsil «Jätkusuutlik ehitus Eestis», kuidas ja milliseid muutusi tuleks ehituses teha. Konvenretsi saab jälgida Potimehe vahendusel.
Konverentsi eesmärk on pidada koos plaani, kuidas muuta eesti ehitus jätkusuutlikuks. Konverentsil on esindatud poliitikakujundajad, tellijad, ehitajad, teadlased, arhitektid, kliimaspetsialistid
Ettekannete teemad käsitlevad vajadust ja võimalusi jätkusuutliku ehituse järele.
Konverentsi peaesineja on Aalto Ülikooli ressursitõhusa ehituse professor Matti Kuittinen, kes on rohepöörde ja ehitussektori vastastikuste mõjude vallas üks tunnustatuim ekspert Põhjamaades.
Konverentsi avab keskkonnaminister Erki Savisaar ja päeva juhib Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.
«Pool maailma loodusvaradest kasutatakse ehituses ja on selge, et nõnda raiskaval moel me edasi kesta ei saa. Loodusressurss on üha kättesaamatum ja kallim,» selgitas Riigikogu keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender konverentsi korraldamise tagamaid.
«Peame enam rõhuma kvaliteetsele renoveerimisele, uuskasutusele ja taaskasutatavusele, samuti kestlikele taastuvatele materjalidele. Kui avalikus sektoris on viimasel ajal häid näiteid puitehitusest, siis erasektoris on suur läbimurre veel tulemata,» ütles Alender.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Henrik Välja sõnul on puidul ehituse tulevikus üks võtmerolle. «Puit on taastuv loodusvara, mis targa majandamisega suureneb, mitte ei vähene. Keskkonna-alaseid eesmärke silmas pidades on oluline ka see, et puitmajades, -ustes, -akendes ja muudes ehitusmaterjalides kasutatav puit seob süsinikku edasi,» ütles Välja.
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kibus lisas, et võiksime puittoodetest, eriti aga puitmajadest mõelda kui süsinikupankadest. «Skandinaavias leidub ohtralt näiteid, kuidas industrialiseeritud puitehitusega on üles ehitatud mitmeid suuri selliseid «pankasid» – kortermajad, koolid, büroohooned. Ehitajateks tihtipeale Eesti ettevõtted. Aeg oleks ka kodumaal jätkusuutlikkuse suund võtta,» lausus Kibus.
Konverents toimub Riigikogu keskkonnakomisjoni, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Puitmajaliidu koostöös.