:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/04/05/14465390t1h56bc.jpg)
Pfizeri, BioNTechi ja Moderna tegevjuhid on pandeemia-ajal teeninud ainuüksi palgana kokku enam kui 100 miljonit dollarit. Samas süüdistatakse ettevõtteid, et nende vaktsiinid pole kaugeltki kogu maailmale endiselt taskukohased.
Vaktsiinitootjate juhid kühveldavad kamaluga raha kokku (2)
Pfizeri juht Albert Bourla, BioNTechi juht ja Pfizer/BioNTechi vaktsiini leiutaja Uğur Şahin ning Moderna juht Stéphane Bancel on viimastel aastatel teeninud megapalka, lisaks saadakse tulu ka ettevõtete aktsiate kallinemisest.
Pfizeri, BioNTechi ja Moderna valmistatud mRNA vaktsiinid on pandeemia ajal päästnud miljoneid inimelusid, mis on muutnud ka neid väljatöötanud ettevõtted investoritele atraktiivseteks. Pfizeri aktsia hind on viimase 24 kuuga tõusnud 60 protsenti, samas kui BioNTechi ja Moderna aktsia väärtus on kasvanud vastavalt kolm ja viis korda, kirjutas Financial Times.
/nginx/o/2022/04/05/14465424t1h384b.jpg)
Moderna juht Bancel ja BioNTechi juht Şahin on tänu aktsiate kallinemisele saanud miljardärideks, sest neile kuuluvad 7,8- ning 17,1-protsendilised osalused ettevõtetes ning neile kuuluvate aktsiate väärtus on vastavalt umbes 5,4 ja 7,8 miljardit dollarit.
Airfinity analüütikute hinnangul teeniti Pfizer/BioNTechi vaktsiinidega eelmisel aastal tulu 37,5 miljardit dollarit ja Moderna vaktsiinidega 17 miljardit dollarit. 2020. ja 2021. aasta mRNA vaktsiinitootjate juhtide motivatsioonipakettide analüüs näitab, et Pfizeri juht Bourla sai pandeemia suurima palgatõusu. Tema teenistus tõusis aastatel 2020–2021 45,3 miljoni dollarini, võrreldes 27,7 miljoni dollariga aastatel 2018–2019. Tõsi, ettevõtte juhiks tõusis ta alles 2019. aasta jaanuaris.
/nginx/o/2022/04/05/14465429t1hfdaa.jpg)
Şahin sai aastatel 2020–2021 töötasuna 30,8 miljonit dollarit, võrreldes 8,5 miljoni dollariga aastatel 2018-2019.
Banceli töötasu seevastu langes pandeemia ajal 67,5 miljonilt dollarilt 2018 kuni 2019. aasta 31,1 miljonile dollarile aastatel 2020–2021. See oli siiski peamiselt tingitud ühekordsest rahasüstist, mis järgnes Moderna 2018. aasta edukale IPOle, mis tõi talle aktsiaoptsioonide näol 58,6 miljonit dollarit.
Palgaeksperdid ütlesid, et tasustamise tulemused peegeldasid Covid-19 vaktsiinidega seotud tohutut kasumit, aga ka seda, kuidas biofarmaatsiasektori palk on lähenemas teistele kõrgelt tasustatud sektoritele, näiteks pangandusele.
Londoni mõttekoja High Pay Centre direktor Luke Hildyard ütles, et Wall Streeti suurpankade, nagu JPMorgan, Goldman Sachs, Morgan Stanley ja Bank of America, tegevjuhid teenivad endiselt rohkem kui farmaatsiajuhid, tavaliselt 30 miljonit dollarit või rohkem igal aastal, kuid palgaerinevus on vähenenud.
Ta lisas Financial Timesile, et mõlemad tööstusharud koosnevad kõrgetasemelistest ettevõtetest, mis tegutsevad üleilmsetel turgudel ja millel on võrreldavad väljakutsed, nagu kõrgelt kvalifitseeritud töötajate värbamine või üleostmine, hoidmine ja juhtimine.
Vaktsiinitootjate meeletud kasumid meeldivad muidugi aktsionäridele, kuid suuri kasumeid ja järsult tõusnud palku ka kritiseeritakse. Ettevõtteid süüdistatakse peamiselt pandeemia arvelt ebaõiglase tulu teenimises ning selles, et nad pole teinud piisavalt, et tagada vaestes riikides odavam juurdepääs vaktsineerimisele.
/nginx/o/2022/04/05/14465425t1hfd9e.jpg)
«Bancel, Bourla ja teiste vaktsiinikuningate edu põhineb monopoolsel ärimudelil ning vaktsiinid pole paljudele kättesaadavad,» märkis progressiivse mõttekoja Public Citizen ravimitele juurdepääsu eestkõneleja Steve Knievel.
Verity analüütikute andmetel on Bancel müünud Moderna aktsiaid 2020. aasta jaanuarist alates 404 miljoni dollari eest. Pfizeri juht Bourla müüs ettevõtte aktsiaid 5,6 miljoni dollari eest aga samal päeval, mil Pfizer ja BioNTech teatasid, et nende vaktsiin on Covidi vastu 90 protsenti efektiivne. Ootamatult suured aktsiamüügid ja nendelt teenitud kasumid tõmbasid tahtmatut tähelepanu ning USA liberaaldemokraatlik senaator Elizabeth Warren kutsus turujärelevalvet SECi üles kaaluma regulatiivseid reforme, mis vajadusel vähendaksid liigkasu teenimise võimalusi.