Prantsuse viinamarjakasvatajaid tabas 75 aasta külmim aprilliöö

Prantsuse viinamarjakasvataja. Foto: JEAN-CHRISTOPHE VERHAEGEN

Prantsuse viinamarja- ja puuviljakasvatajatel oli pühapäev vastu esmaspäeva külmim aprillikuuöö pärast 1947. aastat, samas on juba teist aastat järjest toonud kevadilmad kaasa haruldast külma.

 

Kasvatajad põletasid küünlaid, pritsisid vett ning kasutasid tuuleturbiine, et kaitsta oma saaki miinuskraadide eest. Pariisit idas asuvas Marne'i departemangus Mourmelonis mõõdeti rekordiline -9,3 °C.

Ekspertide sõnul on kevadine külmalaine üha sagedasem kliimamuutuste tõttu.

Prantsuse ilmaennustusagentuuri Meteo France sünoptiku Patrick Galois' sõnul kerkisid temperatuurid esmaspäeval, ent ta hoiatas, et miinuskraade võib veel ette tulla nii riigi edela- kui keskosas.

«See on väga halb. See tabas valusalt üleöö. See mõjutab paljusid puuviljakasvatajaid,» ütles talupidajate ametiühingu FNSEA president Christiane Lambert AFP-le.

Põllumajandusministeeriumi sõnul on kahjude ulatuse kohta veel vara mingeid järeldusi teha. «Kahju muutub nähtavaks alles mõne päeva möödudes,» sõnas Lambert.

Ministeeriumi kohaselt on viljapuud sel aastal haavatavamad kui viinamarjaistandused.

Riigi edelaosas asuvas Tarn-et-Garonne'i departemangus elav Damien Garrigues piserdas õunapuid veega, et anda õitele jääkiht, mis kaitseks neid veelgi madalamate miinuskraadide eest. «Praegu ei ole see nii hull, kui mullu,» ütles ta, märkides, et kaotas 2021. aastal 20 protsenti saagist.

Naabruses asuvas Lot-et-Garonne'is kardetakse samuti suurt kadu ploomikasvatajatele, ehkki mitte sedavõrd suurt kui mullu, mil jäädi ilma 100 protsendist saagist, kui uskuda sealset põllumajanduskoja nõunikku Rémy Müllerit.

Kahjusid püüdis vähendada tuuleturbiiniga Eric Chadourne'i istandus Bergeracis, mis asub samuti Edela-Prantsusmaal. Ent mujal on kõik varased õied, merlot, valged viinamarjad ja malbec külmunud, sõnas Chadourne.

Mullu aprillis riiki tabanud külmanäpistus räsis samuti aprikooside, kirsside ja pirnide saagikust umbes poole võrra, võrreldes varasemate aastatega, selgub ametlikust statistikast.

Veinitootmine on langenud ajalooliselt madalale tasemele, kukkudes iga-aastasest tavapärasest näitajast 19 protsendi võrra madalamale tasemele.

Peaminister Jean Castex andis mõista, et vajaduse korral on riik valmis tootjatele kriisifondist hüvitist maksma.