Legendaarne analüütik: rubla tugevdavad toimivad sanktsioonid, kurss ei näita aga midagi

Lars Christensen. Foto: Peeter Langovits

Rubla ametlik kurss on viimastel nädalatel tugevnenud, sest sanktsioonid töötavad. Rubla ametlikust kursist ei maksa end aga eksitada lasta, sest see arv ei ütle Venemaa rahalise seisu ega riigi majanduse kohta midagi, kinnitas legendaarne endine Danske Markertsi peaanalüütik Lars Christensen. 

Christensen möönab klientidele saadetud kirjas, et ei jälgi pidevalt rubla kursimuutust, sest ametlik vahetuskurss ei ütle tegelikult midagi, kuna meie idanaabri raha ei ole traditsioonilises mõttes konverteeritav valuuta. Kui näiteks minna oma rubladega mõnda Euroopa panka sooviga need eurodeks vahetada, siis vaevalt see õnnestuks.

Venemaa keskpank on sanktsioonide all. Praktikas töötab asi tavapäraselt nii, et kui tahta rublad eurodeks vahetada, siis on raha Venemaa keskpangas deponeeritud ning kui vastu antakse eurod, tulevad need otse Venemaa välisvaluutareservidest. Praegu seda aga teha ei saa, sest keskpangal ei ole eurode ja dollarite kauplemisele juurdepääsu. Valuuta on reservides, kuid keskpank ei saa neid kasutada. See on sisuliselt samasugune olukord, kui siis, teie pangakontol on raha, kuid internetipank ning krediitkaardid ei tööta.

Samal ajal on Venemaa suures mahus SWIFTI rahvusvaheliste ülekannete süsteemist eemaldatud. See tähendab, et raha näiteks Taani ja Venemaa või ka  Rootsi või Eesti ja Venemaa vahel kanda ei saa. Ehk kui Taani firma müüb midagi Venemaale, siis makset ta selle eest ei saa.

Kuid vastupidi, Venemaa nafta ja gaasieksporti ehk neid kaupu, mida Venemaa praktiliselt ainsana ekspordib, ei ole sanktsioonide alla pandud ning Venemaa saab oma gaasi näiteks Euroopasse eksportimise eest jätkuvalt raha.

Veidi lihtsustades ei saa Venemaa kaupu sisse vedada, kuid eksportida saab. Ehk teiste sõnadega Venemaa import on kokku kukkunud, samas kui eksporti sanktsioonidega eriti tõsiselt ei piirata. Kõige selle tulemusena on Venemaa kaubandusbilanss viimastel nädalatel suures ülejäägis. Ning see on ka Christenseni sõnul põhjus, miks rubla on viimastel nädalatel tugevnenud.

Kas see aga tähendab, et sanktsioonid ei tööta?

Merkantiilsest vaatest lähtudes ehk uskudes, et eksport on hea ning import halb, on sanktsioonid Venemaale väga head.

See vaade aga võrduks arvamusega, et töötegemine on hea, kuid tarbimine halb. Samas kui töötegemisel on põhimõtteliselt vaid üks mõte – justnimelt tarbimine. Me ei tööta lõbu pärast, vaid selleks et saaksime endale üht-teist lubada ehk tarbida, olgu selleks siis toit või luksuskaubad, tõdeb Christensen.

Praeguses olukorras on Venemaa sunnitud töötama ehk müüma gaasi ja naftat, samas kui sellest saadavat raha nad kasutada ei saa.

Samal ajal on Venemaa valitsus keelanud riigi kodanikel ning ettevõtetel välisvaluuta omamise ning see raha on tulnud konverteerida rubladeks. Ka see samm on Christenseni sõnul rubla väärtust toetanud.

Lisaks on Venemaa intressimäärad teinud suure tõusu, see on sisuliselt turu kompensatsioonimehhanism rubla väärtuse kaotusele ning oodatakse, et see väärtus väheneb ka edaspidi.

Christensen tõdeb, et Venemaa välisvaluuta reservid on viimase kuu jooksul järsult vähenenud. Venemaa keskpanga välisvaluuta reservide nädalased andmed näitavad, et kui 25. veebruaril oli reservide maht 629,4 miljardit dollarit, siis 25. märtsiks oli see vähenenud 604,4 miljardi dollarini. See on tema sõnul märkimisväärne, arvestades, et kaubandusülejääk on järsult kasvanud ning Venemaa ei saa Lääne valuutadega kaubelda.

Kas sanktsioonid töötavad?

Sanktsioonide töötamise üle saab otsustada, kui vaadata, milleks need on kehtestatud. Venemaa-vastaste sanktsioonide põhiline mõte ei ole Venemaad karistada ja kätte maksta. Kõige suurem eesmärk peab Christenseni sõnul olema Putini sõja jätkamise võime vähendamine.

Sõjapidamiseks on Venemaal tarvis importi. Nii on vaja tehnoloogiat sõjatehnikas või sõidukitele rehve. Mõõdikud näitavad, et nende toodete import on halvatud.

Samal ajal on Putin majanduskasvust sõltuv nii otseselt sõja finantseerimisel kui ka oma toetajatele altkäemaksu andmiseks.

See tähendab tema sõnul, et sanktsioonid on Venemaa majandusele ning Putini režiimile andnud tugeva hoobi. Kuid kuna Venemaa nafta ning gaas sanktsioonide all ei ole, on lääneriikidele sanktsioonide mõju oluliselt leebem.

Christensen väidab, et juhul kui Euroopa Liit ning teised lääneriigid lõpetaksid Venemaa nafta ning gaasi impordi, lennutaks see nende toodete hinnad kõrgustesse, Euroopa majandus saaks tõsise hoobi ning kukuks langusesse. Majanduslangus aga vähendaks Christenseni sõnul Putiniga karmi liini ajamise meeleolusid ja toetajaid ning lööks Euroopa riikide vahele lõhed.

Ka väidab Christensen, et Venemaa on juba niigi olukorras, kus nafta ja gaasi eest laekuvad eurod ja dollarid ei ole palju väärt, sest neid ei saa lihtsalt kulutada.

Ainus, milleks seda raha praegu kasutada saab, on välisvaluutas võla teenindamiseks. Välisvõlg kuulub aga peamiselt lääne investoritele, nii et maksetest saavad kasu nemad, mitte Venemaa valitsus.

Nii et jah, Vene rubla on viimastel nädalatel tugevnenud, kuid Christenseni sõnul annab see tunnistust sellest, et sanktsioonid on väga hästi sihitud: need maksimeerivad Putini sõjapidamise võime kärpimist, kuid samas minimeerivad negatiivset mõju maailmamajandusele.

Rubla musta turu väärtus on järsult vähenenud

Christensen toonitab, et erinevatel finantsuudiste lehtedel nähtav rubla kurss ei pruugi olla tegelik vahetuskurss. Selle õige kursi saab teada mustal turul, kui näiteks Moskva kesklinnas üritada rublasid dollariteks vahetada. Nii et valuuta mõttes oleme Christenseni sõnul tagasi nõukogude ajas. Kuid nüüd on asi natuke lihtsam, sest bitcoin'ide ning muu krüptorahaga saab Venemaal endiselt kaubelda.

Nii et kui tahta raha Venemaalt välja tuua, tuleks rublad vahetada bitcoin'i, siis aga lennata Türki ning lasta bitcoin'id seal krüptoplatvormil kas Türgi liirides või dollarites välja maksta.

Kohaliku Venemaa biotcoin'i hind annab Christenseni sõnul üsna hea ülevaate rubla tegelikust hinnast.

Nn preemia ehk vahe, mida tuleb bitcoin'i eest Venemaal teiste riikidega võrreldes maksta, on viimasel kuul kõikunud 10–30 protsendi vahel. Vahetult pärast sõja puhkemist oli see suurem, kuid on Christenseni kinnitusel siiski märkimisväärne.

Ka Venemaa eksportijad peavad kaupade müümisel tegema allahindlusi. Nii on Venemaa nafta hind 30 protsenti odavam kui oleks maailmaturul.

Kokkuvõttes tõdeb Christensen, et nii paradoksaalne kui see ka ei ole, aitavad töötavad sanktsioonid hoida rubla kurssi, kuid Venemaa eksporditavad kaubad tuleb müüa märkimisväärse allahindlusega ning rubla hind tänaval on oluliselt allpool ametlikku kurssi.

Sestap ei maksa tema sõnul end rubla ametlikust kursist pimestada või eksitada lasta, sest see ei ütle Venemaa rahalise seisu ega riigi majanduse kohta midagi.