Tööandjad ootavad välismaalaste seaduse kiiret vastuvõtmist

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Foto: Remo Tõnismäe

Eesti Tööandjate Keskliit, Asutajate Selts, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda avaldavad toetust siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti esitatud välismaalaste seaduse muudatusettepanekutele.

Tegemist on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks üliolulise eelnõuga, millega aidatakse tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul ning tagada töökohtade loomine ja säilimine Eestis. Eelnõu kiire menetlemine näitaks valitsuse tugevat töövõimet keerulisel ajal ja oleks oluline samm koalitsioonilepingu täitmisel.

«Nagu siseminister Jaani on varasemalt märkinud, on eelnõus mitu olulist ettepanekut seonduvalt Ukrainas toimuva sõjaga. Eelnõus luuakse erandid Ukraina sõjapõgenike lühiajalisele töötamisele ning võimaldatakse jätkuvat Eestis töötamist ka neil ukrainlastel, kelle lühiajalise töötamise periood on lõppemas. Neid otsuseid on kiiresti vaja,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

«Tegemist on pikalt ettevalmistatud ja erinevate osapoolte vahelise koostööna valminud eelnõuga, mis otseselt suurendab maksutulu, aidates sealjuures nii tööandjaid kui sõja eest põgenema sunnitud inimesi. Nagu siseminister on öelnud, siis prognoositav maksutulu kõikide ettepanekute rakendumisel on 20-30 miljonit eurot ja seda juba eelnõu esimesel jõustumise aastal. Viie aasta vaates jõuaksime konservatiivsematel hinnangutel lisanduva ligi 180 miljoni eurose maksutuluni aastas, mis ilmselgelt kinnitab eelnõu olulist panust Eesti majandusse,» lisas Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

«Arvestades globaalse tööjõupuuduse kiiret kasvu, on oluline kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja muuta Eesti võimalikult atraktiivseks maailma talentidele. Kiidame ministrite ettepanekut tõsta välistööjõu värbamise paindlikkust, alandades tippspetsialistile makstava töötasu nõuet kahekordselt Eesti keskmiselt brutokuupalgalt 1,5-kordse Eesti keskmise brutokuupalgani. Samuti ka sisserände piirarvu väliselt Eestis ajutise töötamise võimaldamist pärast lühiajalist töötamist kuni kaks aastat, niinimetatud 1+2 süsteemi,» ütlesid Asutajate Seltsi president Kaidi Ruusalepp ja ITL-i president Juhan-Madis Pukk.

«Võimalus pikendada lühiajalise töötamise ühe aastast luba veel kaheks aastaks aitaks leevendada tööjõupuudust ja vähendada tarbetut halduskoormust ka põllumajandus- ja toidusektoris. Lisaks peame oluliseks seaduse muudatust, mis annab võimaluse Eestis töötamist jätkata nendel Ukraina inimestel, kelle lühiajalise töötamise aeg on täis saanud. Kuigi meile valmistab jätkuvalt muret ettepanek kehtestada ajutise kaitse saanud inimestele kohalikest töötajatest kõrgem palgakriteerium, siis põllumajandussektori jaoks on väga tähtsad ministrite ettepanekud jätta eelnõust välja varasemalt kavandatud hooajatöötamist puudutavad ajalised lisapiirangud ja palganõuded. Need takistaksid märkimisväärselt hooajalist välistööjõu kasutamist taime- ja loomakasvatuses, kus kohalikult tööjõuturult ajutiste töötajate leidmine on aina keerulisem,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ühendused avaldavad tugevat toetust välismaalaste seaduse muudatusettepanekute eelnõule ja loodavad, et eelnõu leiab põhjendatult toetust nii põhiseaduskomisjoni liikmete kui ka hiljem kogu riigikogu liikmete seas ning saab viivitusteta vastu võetud.