/nginx/o/2012/01/17/916708t1h5730.jpg)
Vaid päev pärast seda, kui Saksamaa, Soome ja Holland käsikäes Kreekale ja kreeditoridele karmid tingimused kaela määrisid, keeras nende «AAA-allianss» tülli euroala 500 miljardi eurose tulemüüri suurendamise pärast.
AAA riigid tülis tulemüüri pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager, kes ühendas esmaspäeva õhtul jõud oma Saksa ametivenna Wolfgang Schäublega, et Kreeka investoritele uusi kahjumeid peale suruda ja kes nõudis Kreeka abile pealetükkivaid kontrollmehhanisme, kutsub nüüd avalikult üles suurendama euroala päästefondi 750 miljardi euro peale.
Hollandi valitsus on toetanud Euroopa Komisjoni plaane: kas jätta uue permanentse 500 miljardi eurose fondi (ESM) käivitudes (aasta keskpaigas) alles ka praegune ajutine päästefond (EFSF), milles on veel umbes 250 miljardit eurot alles, või siis panna kahe fondi ressursid ühte patta.
Ka Soome on andnud mõista, et nemad on poolt.
Diplomaatide sõnutsi on Schäuble aga sel nädalal juba kaks korda sellele sammule vastu astunud. Ta on teinud seda mõlemal Euroopa Liidu rahandusministrite koosviibimisel Brüsselis, kus tehti eeltööd tuleval nädalal asetleidvaks ELi tippkohtumiseks, kus tuleks saavutada diil.
Schäuble hoiab kõikumaltult oma joont vaatamata teiste liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga ülekaalukalt üksmeelsele Euroopa Komisjoni vaadet toetavale hoiakule.
«Saksamaa hoiab asju kinni,» ütles üks kõrge Brüsseli diplomaat. «Neile avaldatakse tugevat survet, aga võimatu on ära mõistatada, mida nad mõtlevad.»
Berliini ametlik seisukoht on siiani, et suurendamine «pole vajalik» ning seda oleks poliitiliselt raske müüa nii kantsler Angela Merkeli toetajatele Bundestagis kui laiemale valijaskonnale.
«Neile tuleks öelda, miks see on absoluutselt vajalik,» ütles üks Saksa ametnik. «Puudused on ilmsed. Keegi ei oska seda hästi põhjendada, Bundestag ei neelaks seda alla.»
Kõrged ELi ametnikud, nende hulgas Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy, lootsid, et diilini jõutakse tuleval nädalal asetleidval kahepäevasel tippkohtumisel.
Prantsuse ametnikud ütlesid aga, et nüüd võib otsus edasi lükkuda.
Kuigi AAA riikide erimeelsusi õnnestus tükk aega avalikkuse eest varjata, osutas de Jager Prantsuse ajalehe Le Monde’i eilses numbris esmakordselt näpuga Berliini peale – juhuks, kui diil nässu läheb.
«Me oleme valmis kombineerima kahte meie kasutuses olevat fondi, et saavutada 750 miljardi eurone tulejõud,» ütles de Jager. «Me vaatame, äkki saame sellega märtsiks ühele poole. Te peate küsima Saksamaa käest, mis on alates oktoobrist sellele vastu seisnud.»
Soome valitsus, mis jõuliselt toetas karmi liini Kreeka läbirääkimistes, ei ole rääkinud nii avalikult, kui hollandlased, kuid on samuti andnud märku, et toetab 750 miljardi euro kõrgust tulemüüri – tingimusel, et sellega kaasnevad euroväliste riikide lubadused suurendada panust Rahvusvahelises Valuutafondis.
Plaan tähendaks ilmselt ka seda, et raha sissemakseid uude fondi tuleks teha plaanitust kiiremini. Aga sellega on Soome enda puhul juba nõustunud.
Algselt oli plaanis, et sissemaksed hajutatakse viie aasta peale.
IMFi tegevjuht Christine Lagarde ütles, et IMF kasvatab oma panust vaid tingimusel, et euroala päästefondi suurendatakse. Seda seisukohta kordas ta ka sel nädalal – Berliini kohkumuseks.
USA rahandusminister Tim Geithner avaldab juba pikemat aega Saksamaale survet, et viimane päästefondi rohkem raha eraldaks. Brüsseli ja Berliini ametnikud usuvad, et Lagarde on võtnud sellise seisukoha USA korraldusel, mis on IMFi suurim osanik.
Kõrged ELi ametnikud on eri meelt, kas Lagarde'i avalikud nõudmised Berliini puhul mõjuvad. Üks kõrge läbirääkimistesse kaasatud euroametnik väitis, et surve annab pigem tagasilöögi: Saksa juhtivatele poliitikutele olevat väga vastukarva väljastpoolt tulev surve.
Mõned aga arvasid, et ilma IMFi surveta poleks Saksamaal põhjust tegutseda. Ja siis oleks diil veelgi ebatõenäolisem.
Ametnikud ütlesid, et teisipäevane Kreeka diil võis tekitada olukorra, kus sakslaste nõusolek jääb tulemata. Mitmed märkisid, et kuna Kreeka pankrot hoiti ära, on Berliin ilmselt veendunud, et päästemehhanismide võimendamine ei ole enam nii pakiline asi.
«Nüüd, kus Kreeka on päästetud – jutumärkides – puudub Saksamaal poliitiline motiiv,» ütles üks kõrge ELi ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2012