Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid
Saada vihje

Läti: Balti riigid praegu Venemaalt maagaasi ei saa (5)

Copy
Venemaa on ELi suurim energiatarnija, 38 protsenti maagaasist ja kolmandik toornafta impordist pärineb Venemaalt. Pildil Venemaa Bovanenkovo gaasimaardla.
Venemaa on ELi suurim energiatarnija, 38 protsenti maagaasist ja kolmandik toornafta impordist pärineb Venemaalt. Pildil Venemaa Bovanenkovo gaasimaardla. Foto: Maxim Shemetov

Balti riigid ei saa praegu Venemaalt maagaasi, ütles Läti gaasioperaatorfirma Conexus Baltic Grid esimees Uldis Bariss laupäeval Läti raadiole.

Ta märkis, et maagaasi saab Klaipėda veeldatud maagaasi terminalist ja Inčukalnsi maa-alusest gaasihoidlast.

Reedel täpsustas Conexus Baltic Grid, et gaasitarnete katkemine Irboska-Inčukalnise lõigul on plaaniline. Gaasitoru uuendamise tööde teostamiseks peatati 1. aprillist 7. aprillini täielikult pumpamine läbi lõigu, kus asub Luhamaa gaasimõõtejaam. Planeeritud töögraafik avalikustati 2021. aasta detsembri alguses.

Conexus Baltic Grid esimees rõhutas, et Venemaa teade sellest, et maagaasi tarnete eest saab tasuda ainult Vene rubladega, on signaal vajadusest järsult vähendada tarneid Venemaalt.

«Kui oli veel kahtlusi, kas Venemaa tarnetele saab loota, siis need sündmused näitavad selgelt, et usaldusväärsuse seisukohalt pole nendele enam võimalik loota. Riigi energiajulgeoleku seisukohalt tuleb lahendada teise LNG terminali ehitamise küsimus - mida kiiremini, seda parem,» märkis Bariss.

Tema sõnul on Inčukalnsi gaasihoidlas praegu tavatult palju gaasi - 7,6 teravatt-tundi. See on peaaegu sama palju, kui Läti ja Leedu kasutavad üheskoos talvekuudel. Seetõttu ei ole lähikuudel põhjust muretsemiseks.

Leedu loobus esimese Euroopa Liidu riigina täielikult Vene gaasist, teatas riigi energiaministeerium laupäeval, märkides, et Vene gaasi pole imporditud kuu algusest saati.

Leedu gaasiülekandesüsteemi operaatori Amber Grid andmed kinnitavad, et 2. aprilli seisuga oli Vene gaasi import Leedu-Valgevene ühenduse kaudu tasemel null megavatt-tundi.

Tagasi üles