Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Sõnnikust gaasi tootmisega saaks vähendada sõltuvust Vene gaasist (1)

Copy
Lehmad.
Lehmad. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja sõnul on Eestis biometaani tootmise potentsiaal suuresti kasutamata. Sõnnikust biometaani ja biogaasi tootmisega saaks vähendada ka sõltuvust Venemaalt imporditud sünteetilistest väetistest.

Euroopa Komisjon soovib lähiaastatel Euroopa Liidu (EL) biometaani tootmismahu kümnekordistada, mis võimaldaks liidul 20 protsenti Venemaalt imporditud maagaasist asendada jätkusuutliku, soodsama ning kohapeal toodetud alternatiiviga.

EL-is toodetakse hetkel 3 miljardit kuupmeetrit biometaani. Tootmismahu suurendamiseks 35 miljardi kuupmeetrini nagu REPowerEU ette näeb, tuleb koondada tootmiseks vajalik lähteaine. Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni andmetel on loomasõnnik kõige potentsiaalsem ressurss biometaani tootmise jätkusuutlikuks kasvatamiseks.

Sõnnikust gaasi tootmine Eestis juba käib 

2021. aasta seisuga toodetakse sõnnikust ja teistest jäätmetest biogaasi viies Eesti põllumajandusettevõttes ning viimastel aastatel on üle mindud ka biometaani tootmisele. Nii toodetakse sõnnikust biometaani Järvamaal Oisus, Viljandimaal Kõos, Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ning kohe ka Järvamaal Aravetel, teatas koda.

Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti viies biogaasijaamas käideldakse kokku ligikaudu 10 protsenti. Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas Vinni, Tartu, Oisu – käideldakse täna 200 000 tonni, Kõos ligikaudu 86 000 tonni ja Aravetel kuni 100 000 tonni sõnnikut ja läga.

Esimesena Baltikumis hakkas 2018. aastal biometaani tootma Biometaan OÜ Viljandimaal. Tootmise mahuks on kuni 1,5 miljonit normaalkuupmeetrit biometaani. Euroopa üks kaasaegsemaid biometaanijaamu asub Koksvere külas 1700 lüpsilehmaga Mangeni farmi vahetus naabruses. Normaalkuupmeetris biometaanis on ligilähedaselt sama palju energiat kui 1 liitris vedelkütuses. Energia allikaks on metaan (CH4), mis on samaväärne kütus maagaasiga. Koksvere külas toodetava biometaani tooraineks on Mangeni ja Õnne farmi lüpsilehmade läga, silo ja sõnnik. Ühes aastas kasutatakse ära 81 000 tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

"Põllumajandussektoris nähakse heitme vähendamisel suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine. Hea meel on tõdeda, et viimastel aastatel on alustatud biometaani tootmist juba mitmete loomakasvatajate sõnnikust, kuid biometaani tootmise potentsiaali on Eestis palju rohkem," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Aitab täita kliimaeesmärke

"Praeguse arusaama kohaselt pole põllumajanduses kavandatud kliimaeesmärkide saavutamisse panustamine ilma toidutootmist vähendamata võimalik. Peame siiski väga tähtsaks biometaani tootmise arendamist, sest see pakub vähemalt osalist lahendust nii transpordisektoris kui põllumajanduses. Lisaks edendab see ringmajandust ja selle tootmisega panustatakse ka metaani emissiooni vähendamisse," lisas ta.

Praegu on hinnatud, et põllumajanduse kõrvalsaadustest – läga, sõnnik – toodetud biometaanil on transpordikütusena kasutamisel negatiivne süsiniku emissioon. "Seda meie inventuurides kahjuks veel aga ei arvestata," nentis Maruštšak.

Eestis on olemas biometaani tootmise potentsiaal, mis tagaks transpordis taastuvkütuste 14-protsenide osakaalu aastaks 2030. Sellest potentsiaalist väga olulise osa moodustavad põllumajandusjäätmed, millega peaksime koja sõnul kodumaise biometaani tootmise edendamisel arvestama.

Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe – tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on kojasõnul vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse.

Biogaasi saadakse orgaaniliste materjalide, nagu sõnnik, rohtne biomass või biolagunevad jäätmed, anaeroobsel kääritamisel. Biogaasi tehnilisel puhastamisel on võimalik toota biometaani.

Tagasi üles