Urmas Reinsalu: olulised küsimused seoses gaasiga

Urmas Reinsalu. Foto: Tairo Lutter

Valitsus otsustas eile LNG terminali vastuvõtuvõimekuse ehk kai rajamise garanteerimise Paldiskisse. Lisaks otsustati, et peetakse läbirääkimisi Soome ja Lätiga regionaalse terminaali soetamise osas. See on samm positiivses suunas.

Samas oleksin oodanud selget otsust: Eesti rajab igal juhul LNG terminali ja lõpetab aasta lõpust Vene gaasi kasutamise. Viimase kohta tegi nädala alul otsuse ka Poola. Tean, et seda arutati aga millegipärast selget otsust ei sündinud. Miks?

Ka Soome ja Lätiga läbirääkimist oleks meie positsioon tugevam, kui oleks olemas selge otsus, et rajame terminali igal juhul.

Tänasest jõustus ka Eestis ostetavale gaasile Putini korraldus maksta gaasi eest Gazprombanki hübriidkontole, mis muudab eurod rubladeks. Poola ja Saksa on teatanud, et nemad rubla kurssi nuumama ja rublades arveldama ei hakka. Neil on suured riigifirmad, keda kontrollib riik. Meil samas on Balti gaasiturg, gaasi ostavad Venemaalt ja ka vahendajate kaudu mitmed eraomandis ettevõtted.

Milline on valitsuse positsioon? Kas me ütleme selge ei Putini korraldusele või leiame et korraldus on aktsepteeritav?

Kui me seda korraldust ei soovi tunnistada, siis tuleks kehtestada ka riiklik sanktsioon Eestisse tuleva gaasi ostmise eest Putini korralduse nõuete järgi kõigile gaasi hulgiostjatele ja nende vahendajatele. Selge reeglita ei ole võimalik gaasi ostjate paljususes korda luua. Peaksime kujundama igal juhul ka Balti ühispositsiooni.

Kuid selleks on vajalik selge arusaam: kas Eesti valitsus leiab et Putini korraldust ettevõtted peaksid eirama ning kas on ta valmis ka korralduse täitjaid sanktsioneerima?