/nginx/o/2022/03/31/14457225t1h5b69.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja sõnul sõltub Eesti praegu suures ulatuses Venemaalt imporditavast gaasist ning sellega kaasneb risk, et kui mingil põhjusel katkeb Venemaa gaasi import, siis tuleb Eestil tõenäoliselt teatud perioodi möödudes kehtestada maagaasi tarbimispiirangud.
«Selline samm võib kaasa tuua paljude ettevõtete tootmise seiskumise ning ohtu satuksid tuhanded töökohad, aga ka tõenäoliselt toidujulgeolek, sest mitmed toidutööstuse ettevõtted ei saa gaasivarustuse katkemisel tootmist jätkata. Sellist stsenaariumit tuleks igal juhul vältida,» kirjutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman riigijuhtidele saadetud kirjas.
Kaubanduskoda peab seejuures hädavajalikuks rajada kiirkorras Eestisse või meie lähipiirkonda koostöös Läti ja Soomega piirkondlik veeldatud maagaasi (LNG) terminal.
Riik olema valmis selleks, et LNG-terminali rajamiseks võib erasektoril tekkida vajadus riigipoolse otsese või kaudse toetuse järele.
«Eesti riik peaks sel teemal tegema tihedat koostööd erasektoriga ning tagama, et terminali rajamisel ei kerkiks esile bürokraatlikke takistusi ning kogu protsessi saaks võimalikult kiiresti ellu viia. Lisaks peaks riik olema valmis selleks, et LNG-terminali rajamiseks võib erasektoril tekkida vajadus riigipoolse otsese või kaudse toetuse järele,» märkis Luman.
LNG-terminali rajamine on tema sõnul vältimatult vajalik samm, et tagada Eestis varustuskindlus maagaasiga. «Sellise terminali rajamine annab Eestile võimaluse ise loobuda Venemaalt imporditavast maagaasist ning samuti aitab see tagada, et kui Venemaa lõpetab gaasitarned Euroopa Liitu või Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid Venemaa gaasile, siis ei mõjutaks need otsused Eesti varustuskindlust, rõhutas Luman lisades, et LNG-terminali rajamine ei ole üksnes Eesti majanduse ja energiajulgeoleku huvides, vaid see avaldab positiivset mõju ka kogu Eesti julgeolekule laiemalt.
Kaubanduskoda tõi ka välja, et sõjategevus Ukrainas on olulisel määral tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ning raskendanud eelkõige nende ehitusmaterjalide kättesaadavust, mida varasemalt imporditi suures mahus Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast.
Näiteks terase puhul oli nende riikide osakaal ligikaudu 80 protsenti ja bituumeni puhul 70 protsenti kogumahust. »Seetõttu on osade ehitusmaterjalide tarnete puhul juba tekkinud või kohe tekkimas viivitusi kolm kuud kuni pool aastat. Ja samas on nende materjalide hinnatõus olnud
Terase hinnatõus on aasta algusest olnud ligikaudu 100 protsenti, bituumenil 80 protsenti ning ehitusmasinad ja veod on läbi kütusehinna tõusu kallinenud 15–20 protsenti. «Ehitustööde otsene kallinemine läbi nende hinnatõusude on tänases teadmises 15–20 protsenti ja seda olukorras, kus ehitustegevuse peatöövõtu ärikasumi marginaalid on 2–3 protsenti. Eeltoodud põhjustel võib peagi tekkida olukord, kus suur osa riigihangete teel tellitud ehitustöödest seiskub 1–2 kuu jooksul, sest ehitusettevõtjad ei ole võimelised sellises mahus hinnatõusu kandma,» nentis koja juhatuse esimees.
Lisaks ei ole Lumani sõnul võimalik kõiki ehitustöid teostada lepingus varasemalt kokku lepitud tähtaegadel. «Paljud projektid on seotud ka toetusrahade kasutamisega, kus võib tekkida oht, et toetused nõutakse tagasi, kui teatud tähtajaks pole projekt lõpetatud. Ukraina sõjast tingitud kiire hinnatõus võib muuta problemaatiliseks ka riigihanke teel sõlmitud kestvuslepingute täitmise,» möönis ta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus valitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi poole seoses sõjategevuse mõjudega Eesti ettevõtetele. Kaubanduskoda andis lühiülevaate ja tegi mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid sõjategevusega seotud negatiivset mõju leevendada või ära hoida.
Kaubanduskoja hinnangul oleks Ukraina sõjast tingitud ettenägematu hinnatõusu kompenseerimine mõistlik teostada läbi indekseerimise. Võimalusel tuleks koja arvates indekseerimist rakendada tagasiulatuvalt alates märtsi algusest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)