/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/27/14097790t1h5ad4.jpg)
Euroalal kiirenes aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi märtsis veebruarikuu 5,9 protsendilt 7,5 protsendini.
Euroala inflatsioon kiirenes 7,5 protsendini, Eesti hinnatõus üks kiiremaid (2)
Eestis kiirenes inflatsioon aga eelduslikult 11,6 protsendilt 14,8 protsendini, mis jäi alla vaid Leedu hinnakasvule, kus esialgsetel andmetel kiirenes inflatsioon veebruarikuu 14 protsendilt 15,6 protsendini. Leedule ja Eestile järgnesid Holland 11,9-protsendise ja Läti 11,2-protsendise hinnakasvuga.
Euroala inflatsiooni kiirenemisesse panustasid eelmisel kuul enim 44,7-protsendise kasvuga energiahinnad. Järgnesid 5 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad, 3,4 protsendiga tööstuskaubad ning 2,7 protsendiga teenused.
Nendest euroala liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon märtsis 4,6 protsendiga aeglaseim Maltal, järgnesid 5,1 protsendiga Prantsusmaa, 5,5 protsendiga Portugal ja 5,6 protsendiga Soome.
Euroopa Keskpank (ECB) on seadnud uueks sümmeetriliseks inflatsioonieesmärgiks 2 protsenti keskpikas plaanis. Varem oli selleks veidi alla 2 protsendi.
ECB president Christine Lagarde hoiatas kolmapäeval, et Ukraina konflikti venides hindade ja elukalliduse kasv jätkuks, raskendades koroonaviiruse pandeemia järgset taastumist.
Sarnaseid hüppeid hinnakasvus on nähtud Ühendriikides, kus föderaalreserv on pühendunud intressimäärade tõstmisele, et majandust jahutada ja inflatsiooni ohjeldada.
ECB ei ole veel aldis sarnaseid meetmeid võtma, kuivõrd leiab, et elukalliduse tõus on seotud eeskätt sõjaga, aga ka kestvate tarnehäiretega, mille tõi kaasa pandeemia.
Analüütikud on märkinud, et inflatsiooni järeleandmatu kiirenemise valguses pole Lagarde'il peagi muud valikut, kui rahapoliitika kurssi muuta.
Poliitikakujundajate jaoks on iseäranis oluline näitaja baasinflatsioon, millest on välja jäetud volatiilsed energia- ja toiduhinnad. See sööstis märtsis kolme protsendini ehk terve protsendipunkti võrra kõrgemale keskpanga eesmärgist, teatas Eurostat.
«Inflatsiooniandmed räägivad enda eest,» ütles Saksa keskpanga juht Joachim Nagel, kelle riik on tavaliselt seisnud hinnakasvu jõulisema piiramise poolt. «Rahapoliitikas ei tohiks aegsate vastumeetmete võimalust käest lasta.»
Samas hoiatavad ökonomistid ka, et intressimäärade tõstmine pidurdaks pandeemiajärgset taastumist. Ametnikud on juba hoiatanud, et Euroopa majanduskasvu väljavaade saab sõja tõttu kindlasti räsida.