Viljar Arakas: kui Venemaast saab Põhja-Korea, siis oleme me Baltikumis tupikus

Viljar Arakas Foto: Madis Veltman

Kui Venemaast saab uus Põhja-Korea, siis on Baltimaad Eesti, Läti ja Leedu omadega tupikus, lausus EfTEN Capitali juht Viljar Arakas Põhjamaade kinnisvarafoorumil vestluspaneelis.

Arakas pidas silmas logistikasektorit. Just see sektor saab Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kõige kõvema hoobi – mida teha kõikide nende logistikakeskuste ning -süsteemidega.

Eesti on veel üsna heas olukorras, Lätis ja Leedus on seis Arakase sõnul oluliselt kehvem.

Ja kuigi megatrendid maailmas toetavad igati logistika tähtsust, siis Baltimaades on see olukord teine: meie investeeringud selles vallas ning süsteemid on ehitatud transiidiks Venemaaga, tõdes Arakas.

Mis puudutab kinnisvarasektorit ning ka kõiki teisi sektoreid, siis kõik saab Araka kinnitusel olema kallim. «Kui juba keskpank ütleb, et inflatsiooninumber saab olema kahekohaline, siis tuleb seda võtta väga tõsiselt, sest number tuleb tõenäoliselt kõrgem,» lausus Arakas. 

Probleem on ka tarneahelates. Arakase sõnul on nad lõpetamas üht kinnisvara ostutehingut Leedus. Tema sealne töökaaslane küsis sõja puhkedes, kas nad ikka peaksid seda tegema. Arakas usub et peavad. «Kui meie ise kahtleme, siis mida peaksid tegema välisinvestorid,» tõi ta näite. 

Kuid kapitali hind tõuseb, kallinevad pangalaenud, mille hind on viimased viis aastat olnud naeruväärselt madal. 

Midagi uut ei plaani nad aga lähiajal alustada, sest tahavad olla kindlad, et ehitust ei peaks katkestama sellepärast, et mingid tarned on häiritud. 

Kui sõda lõpeb – loodetavasti Ukraina võiduga –, ka siis hinnatõus ei taltu. Vastupidi. Sest materjal läheb Ukraina ülesehitusele. 

Eluasemete hinnalangust ei tule

Mis saab elukondlikust kinnisvarast? Kõrge inflatsiooni tingimustes otsivad inimesed oma rahale kohta, kus selle väärtus säiliks ning vaatavad ka eluasemete poole. 

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on meil veel madalad intressid, mis iseenesest suunavad raha kinnisvarasse. Tuleb aga arvestada, et inflatsioon on kõrge ning selle ohjeldamiseks hakkab Euroopa Keskpank intresse tõstma ning tegutseda tuleb varem plaanitust kiiremini.

Samal ajal on ehitushinnad järsult tõusnud. Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kinnisvara hinnatõus ise peatub, kuid hindade odavnemist ette näha ei ole. «Arvestades ehitushindade tõusu, siis kinnisvara tõenäoliselt ei odavne,» lausus Müller.

Viljar Arakase sõnul on elukondliku kinnisvara juures probleemiks selle kättesaadavus, taskukohasus. 

US Real Estate’i tegevjuht Aavo Kokk aga märkis, et kriisiajal muutuvad inimesed konservatiivseks ning mõtlevad sellele, kuidas võimalikult vähe kaotada. «Kinnisvara on olnud see, kuhu oma raha pannakse,» lausus ta.