Sõja korral kodukindlustus ei kehti

Katkise akna saab kindlustuse kulul korda teha. Foto: Kristjan Teedema

Kõikides kodukindlustuse lepingutes on punkt, et sõja tõttu tekkinud kahjusid kindlustus ei kata. Nii on see olnud juba pea sada aastat. 

Kindlustus hüvitab kahju, mis on ettenägematu ja ootamatu. Kindlustustel on võimalik raha koguda vaid selliste juhtumite jaoks, mis on prognoositavad ja mille ulatus on ette aimatav.

Näiteks võib arvata, et talvel lõhkeb külma tõttu kehvemini remonditud vannitoas toru ja see tuleb kindlustusel korda teha. Igal aastal tuleb ette ka katkiseid aknaid. 

«Kindlustustegevus põhineb kahjude statistikal, mis on aluseks kindlustusmakse arvutamisel. Nii on näiteks teada, kui palju on aastas tavapäraselt liiklusõnnetusi, tulekahjusid, õnnetusjuhtumeid vms. Samuti on teada, kui palju raha on vaja eeldatavalt koguda kahjude hüvitamiseks,» selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu tegevjuhi Mart Jesse.

Selliste andmete põhjal arvutabki kindlustusandja välja, milline peaks olema kindlustusvõtja kindlustusmakse, et kahju saaks välja makstud.

Samas on ka erakorralisi juhtumeid, näiteks sõda, tuumaõnnetus, riigiorganite tegevus. «Sellised juhtumid ei ole ette nähtavad, kuid kaasnev kahju võib olla astronoomiliselt suur. Selliste juhtumite kahju hüvitamine on reeglina kindlustuslepingutes välistatud,» rääkis Jesse.

Need juhtumid pole välistatud mitte seetõttu, et kindlustusandjad üritaksid raskel ajal vastutusest mööda hiilida, vaid Jesse sõnul hoiab see ära põhjendamatud ootused. Näiteks sõjas tekkivad kahjud võivad olla hoomamatult suured ja selliste kahjude katmiseks ei ole võimalik kindlustusandjatel piisavalt kindlustusmakseid koguda.

«Seega on tarbijat eksitav anda lubadusi, et sõjas tekkinud kahjud hüvitatakse. Kuna lisaks ei ole teada, kas ja kuidas saab kindlustusandja sõjategevuse ajal töötada või kas ta sõja lõppedes üldse alles on, siis peaks selline välistus olema veelgi enam mõistetav,» lisas Jesse.

Selline on olukord nii Eestis kui ka kõikjal mujal. Kui sõja ajal leiab aset kindlustusjuhtum, mis ei ole sõjategevusest põhjustatud, näiteks tormikahju või tavapärane liiklusõnnetus, siis kuulub see kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Sõjategevuse tõttu tekkinud kahjude hüvitamist aga käsitleb riigikaitseseadus. Õnneks ei ole selle seaduse sätete rakendamist Eesti praktikas veel vaja läinud, lisas Jesse.

Kui elamine on ostetud laenuga, siis on olukord täbar, sest laenu tuleb ka kõige ootamatumas olukorras edasi maksta. Tõenäoliselt on erakorralistes oludes aga võimalik saada maksepuhkust.