/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/31/14456707t1h32d7.jpg)
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega luuakse võlgadesse sattunud inimestele senisest parem nõustamissüsteem – inimest hakkab laenukoormast vabanemisel edaspidi abistama professionaalne usaldusisik.
Võlgadesse sattunud inimest hakkab edaspidi aitama usaldusisik
Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mis tegeleb füüsilise isiku maksejõuetuse ja ettevõtjate saneerimismenetlusega. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on muudatuste eesmärk muuta raskustesse sattunud ettevõtjate ja inimeste aitamiseks loodud meetmed abivajajate jaoks arusaadavamaks, tõhusamaks ja kõikidele pooltele vähem kulukaks. Lisaks võetakse eelnõuga üle Euroopa Liidu saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv.
Nimelt luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus.
«Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetlus ja isegi selle algatamine on praktikas keeruliseks osutunud, kuna avalduse esitamiseks ettenähtud vormid ja tingimused on võlgnike jaoks liiga keerulised. Samuti ei ole võlgnikud võlgade ümberkujundamise menetlusest ja selle võimalustest teadlikud. Loodame seda uue, ühe avalduse süsteemiga muuta,» ütles minister.
Rahandusministeeriumi tellitud hiljutise uuringu kohaselt on Eestis tõusnud väikelaenudega makseraskustesse jäänud inimeste arv, mis viitab sellele, et laenude väljastamine ei pruugi olla piisavalt vastutustundlik.
Lisaks ühtse maksejõuetusavalduse loomisele korraldatakse ümber võlgniku nõustamise süsteem ning suurendatakse nõustamise osakaalu. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama professionaalne usaldusisik.
Ettevõtjatele mõeldud saneerimismenetluses tõhustatakse ministri sõnul saneerimist toetavaid meetmeid, seda lisaks menetluse paindlikumaks muutmisele ning vähendatakse kuritarvituse ohtu.
«On oluline, et nii võlausaldajad kui ka ettevõtted ise näeksid saneerimismenetluses võimalust, mitte ohtu või väheusaldusväärset keerulist bürokraatiat,» ütles Lauri.
Äriseadustikus tehtavad muudatused suunavad juhatuse liikmeid ajal, mil majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline, astuma samme makseraskuste ületamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Makseraskuste ületamiseks peab nendega piisavalt varakult tegelema.
«Saneerimine on abinõude kogumi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Toetades ettevõtlust toimiva ja tõhusa seadusraamistikuga, saame tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsuse ka investorite silmis,» lisas ta.
Eelnõu põhineb justiitsministeeriumi ellu kutsutud ja maksejõuetuse ekspertidest koosneva revisjoni töögrupi valminud analüüsil.