Allahindlustega trikitamine muutub peatselt kaupmeeste jaoks keerulisemaks

"Musta reede" allahindlusi ja pakkumisi jagus Viljandis nii ehete- kui mänguasjapoodidesse. Foto: Marko Saarm

28. maist hakkab kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis teeb kaupmeestele edaspidi kohustuslikuks hinnaalanduskampaaniates kuvada ka toote varasem hind, milleta kaupa päriselt müüdi.

Varasemaks hinnaks loetakse seejuures alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. 

«Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad 28. maist üle direktiivi, millega muudetakse nelja kehtivat direktiivi, mis Eesti õigusesse on üle võetud võlaõigusseadusega ja tarbijakaitseseadusega,» kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.

Muudatuse peamine eesmärk on muuta tarbijatele ostlemine selgemaks ja läbipaistvamaks. See puudutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti, mis vahendavad teiste ettevõtete pakkumisi, nagu näiteks kaup24.ee, osta.ee, Amazon, eBay, booking.com ja paljud teised.

«See korrastab ühtlasi ka nii veebipõhiste otsinguvõimaluste kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat,» selgitas Väärt. 

Millised on olulisemad muudatused?

Internetipõhise kauplemiskoha pidaja peab edaspidi esitama teavet pakkuja kohta, kas pakkujaks on kaupleja või teine tarbija. Näiteks osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on kaupleja, ettevõtja või tavatarbija ehk eraisik.

Veebipõhise otsingu pakkujal peab esitama selgitusi selle kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus. Näiteks kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb sellest teavitada tarbijat.

Arvustused peavad olema tarbijate tehtud

Keeld on jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija või selle toote varem ostnud isik. Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses. Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse.

«Antud muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebipõhiselt tooteid, näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüd aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võid neid eespool kuvada,» märkis Väät.

Tuleb näidata varasemat hinda

Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb edaspidi kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Erinevus on uutel kaupadel ja kiiresti riknevatel kaupadel, mis on alles müüki võetud – siis tuleb kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.

«Kauba hinda alandades peab kaupleja seega edaspidi märkima alandamisel eelnenud varasema hinna, milleks on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind,» ütles Väät.

Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, kaupmees võib teha 30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua eelneva 30 päeva madalaim hind.

Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist.

«Samas saab tõenäoliselt erandi teha koguselise piiranguga. Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta. Või püsikliendi pakkumine, omaduste halvenemisest tingitud alandatud kaup – näiteks banaani realiseerimistähtaeg, kus müüakse 50 protsenti madalama hinnaga. Sel juhul ei pea tooteid arvestama järgmise üldkampaania ajal varasema soodushinna hulka,» rääkis Väärt. 

Kõrged trahvimäärad

Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Laiaulatusliku rikkumise korral, kus kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve mitmes liikmeriigis, peab trahvi maksimumsuurus olema vähemalt neli protsenti kaupleja aastakäibest või vähemalt kaks miljonit eurot, näiteks tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest ja teatud võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise korral. Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärtteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.