25 aastat A. Le Coqi juhatuse esimehena töötanud Tarmo Noop on otsustanud ametist lahkuda.
Tarmo Noop lahkub A. Le Coqi juhi kohalt (1)
«See pole lühiajaline otsus, selline plaan on kogu aeg olnud – alates 30. eluaastast –, et lahkun suurest ärist 50–55 eluaasta vahel. 55. aasta hakkab praegu jooksma. Kui ma endale sellise lubaduse olen andnud, siis kuhugi põgeneda pole,» ütles Noop Postimehele. «Tippjuhina olen tegelikult tegutsenud juba 22. eluaastast peale, seda staaži juba nagu on.»
Noobi sõnul teavitas ta ettevõtte omanikke juba varakult oma otsusest, kuna oli ammu otsustanud, et pensionipõlveni juhiametit ei pea. Praegu võtab ta aja maha ja konkreetseid plaane tal tuleviku suhtes veel pole.
«Tegelen edasi ainult nende asjadega, millega ise tahan tegeleda – mingit kohustust pole. Tippjuhi töös on väga palju plusse, aga ka miinuseid. Keegi pole mind sundinud tippjuht olema, see on olnud vabatahtlik ja lahkumine on ka vabatahtlik,» rääkis ta.
Enam kui kaks aastat tagasi, 2020. aasta oktoobris rääkis Noop turundajate liidu tippjuhtide intervjuu sarjas, et kolleegid kinkisid talle 50. aasta juubeliks raamatu tema väljaütlemistest. «Üks neist pärines 30-aastase minu suust ja kuulutas, et lähen pensionile hiljemalt 55 aasta vanusena. Mõtlen endiselt nii,» kinnitas ta.
Toona oli tal jäänud selle tähtajani veel kolm aastat ja tema teaotahet arvestades tekkis küsimus, kas ta ikka on otsuses kindel.
«See on teadlik lähenemine. Kuulun põlvkonda, mis lõpetas ülikooli täpselt nõukogude korra kokkuvarisemise ajal. Vajadus uue juhtimiskultuuri järgi oli tohutult suur. Nii jõudsingi tippjuhtimisse juba 24-aastaselt,» rääkis Noop. Ta kinnitas, et ei ole kindlasti väsinud tööst endast ega teda igapäevaselt ümbritsevast keskkonnast. «Vastupidi, see kutsub minus esile aina uusi põnevaid väljakutseid,» kinnitas ta.
«Aga pidevast vastutusest olen küll väsinud, seda tunnistan ausalt. Paraku käib see tippjuhtimisega lahutamatult ja iga päev kaasas. Ma ei saa koju jõudes stepslit seinast välja tõmmata,» tunnistas Noop toona. Ta lisas, et mõtleb töömõtteid ikka edasi. «Mõni inimtüüp suudab teisiti, mina ei suuda. Pole kunagi suutnud. Seda pole võimalik muuta. Ja tegelikult ma ei tahagi muuta, sest see on mul hinges,» lausus ta.
«Aga seepärast olengi otsustanud, et tahan oma elujõulist aega nautida ka ainult enda jaoks, mitte pidevalt ühe väga suure ettevõtte ja veel palju suurema hulga inimeste eest vastutades. See on ainuke võimalus. Ja tegelikult hea võimalus,» lausus Noop.