Aprillist tõuseb miinimumelatise tase

Justiitsminister Maris Lauri. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees / Scanpix

Aasta alguses jõustus uus miinimumelatise arvutamise valem, milles on olulisel kohal tarbijahinnaindeksiga seotud baassumma ja Eesti keskmine brutopalk, mis möödunud aastal mõlemad suurenesid. Seetõttu suureneb esimest aprillist ka miinimumelatis.

«Seadusjärgne miinimumelatis põhineb uuringutel, muutuvatel majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. On loomulik, et kui maailm meie ümber muutub, tuleb kõigil üle vaadata ka oma kohustused,» sõnas justiitsminister Maris Lauri pressiesindaja teatel.

Lapsele makstav elatis tuleb üle vaadata kõikidel lapsevanematel, kellel on sel aastal jõustunud kohtulahend või sõlmitud notariaalne kokkulepe seadusjärgse miinimumelatise tasumise kohta. Samuti neil, kelle varem jõustunud kohtulahend või notariaalne kokkulepe on seotud alates 1. jaanuarist kehtestatud seadusejärgse miinimumelatise valemiga.

Selleks on võimalik kasutada justiitsministeeriumi poolt loodud elatiskalkulaatorit, kus alates kolmapäevast on arvutusi võimalik teha esimese aprilli seisuga. Lisaks on kalkulaatorit võimalik kasutada ka nendel vanematel, kes alles otsivad lahendusi laste kulude jagamisel ning soovivad jõuda nende kokkulepeteni kohtuväliselt.

«Vanemad saavad omavahel alati kokku leppida ka suuremas summas, sest arusaadavalt on iga pere olukord individuaalne, lapsed ja nende vajadused ning vanemate võimalused erinevad. Kalkulaator näitab ära vaid lähtekoha ehk miinimumi, mis seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse tagaks,» lausus Lauri.

Miinimumelatis arvutatakse perekonnaseaduse alusel järgmise valemi järgi:

Baassumma. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuande alusel leitud summa, mida korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel. Alates selle aasta 1. aprillist on see summa 209,2 eurot.

Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 1548 eurot ja kolm protsenti sellest on 46,44 eurot.

Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus ja muu seesuguse), on alates teisest lapsest elatise summa 15 protsenti väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Lapse (jagatud) elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.