/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2022/03/28/14451111t1hebcd.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjonis jäi õigus elektriostjale, kes ei märganud Alexela saadetud elektriarve lõpus teadet hinnatõusu kohta. Nii on tal komisjoni otsuse järgi veel aastaks õigus odavamale elektrile.
Tarbija ehmatuseks oli tema elektriarve 2021. aasta oktoobri eest tublisti suurem, kui senine kokkulepe Alexela Energia Teenustega ette nägi.
6. septembril 2019 sõlmis ta ettevõttega tähtajatu lepingu, kus oli paika pandud, et Alexela müüb energiat päeval hinnaga 6,3 senti ja öösel 4,9 senti kWh ning sellele lisandub igakuine üheeurone makse. Praeguseid börsihindu arvestades oli see kõik väga soodne. 2021. aasta juuli arve sabas oli ettevõte aga märkinud, et edaspidi on hind kallim ning 1. oktoobrist on elektri päevane hind 11,9 ja öine 8,20 senti kWh.
Tarbija etteheide Alexelale oli, et teade hinnatõusust oli peenikeses kirjas arve lõpus ning pole mõistlik oodata, et inimene arve sabas olevat juttu märkab.
Hinnatõusust peab selgemalt teada andma
Sama meelt oli ka tarbijavaidluste komisjon. Kui elektrimüüja on otsustanud, et hind tõuseb, siis peaks sellest inimest teavitama oluliselt selgemalt. Seepärast jäi Alexela Energia Teenustele kohustus arve ringi teha. Kuna inimene oli arve juba tasunud, tuleb enammakstud osa arvestada ettemaksuks.
Komisjon leidis, et kuna inimesele pole tehtud selgelt mõistetavat ettepanekut uueks hinnaperioodiks, on tal õigus soodsamale elektrile kuni 2022. aasta septembri lõpuni.
Alexela juriidilise osakonna juhi Sandra Salumäe kinnitusel koostab ettevõte otsusele vastust.
TTJA tarbijavaidluste komisjonile antud selgitustest järeldub, et kuna inimesele hinnamuutusest teatati, peaks see olema ettevõtte hinnangul piisav. Teadete ja kirjade sisuga tutvumine on igaühe võimalus ja teate saatja ei saa kedagi selleks kohustada. Kui Alexela otsusega nõus ei ole, peab ta selle ümberlükkamiseks minema maakohtusse.
Salumäe märkis, et kuna ettevõttel on vastuse koostamiseks aega 1. aprillini, siis enne seda tähtaega ei ole võimalik otsust üksikasjalikult kommenteerida. «Peaasjalikult olid pooltel erinevad seisukohad arvel kajastuva teabe nähtavuse kohta, mida tuleb hinnata konkreetse juhtumi üksikasjadest lähtuvalt,» ütles ta.
Energiamüüjad soovivad hinna pikaks ajaks fikseerida
Alexela kinnitusel olid nad sõlminud kliendiga tähtajatu elektrilepingu fikseeritud hinnaga. Ostjale on hinna fikseerimine hea võimalus ennast ootamatute hinnakõikumiste eest kaitsta.
Ka energiamüüjad tahavad, et klient nendega pikema aja jooksul seotud oleks, sest praegu on igaühel õigus fikseeritud hinnaga leping lõpetada, kui soodsam võimalus tekib.
Energiakontserni Eesti Gaas hinnangul peaks seadust muutma nii, et fikseeritud hinnaga tähtaegne leping oleks nii elektri- kui ka gaasimüügi puhul tarbijale siduv kuni lepingu lõpuni.
«Praeguste kiiresti muutuvate hindade puhul saab energiamüüja pakkuda fikseeritud hinda vaid siis, kui ta on veendunud, et klient endale võetud kohustusi kokkulepitud tähtaja vältel ka täidab või mittetäitmise korral korvab müüjale tekkinud kahju,» selgitas Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot jaanuaris riigijuhtidele saadetud kirjas.
Eesti Energia tahab klientidele pakkuda võimalust hind viieks aastaks lukku lüüa. «Elektri hind on viimastel kuudel hüppeliselt kõikunud ja kõigub ka edaspidi. Suur osa kliente soovib oma kodukulusid pikemalt ette planeerida ega taha olla elektribörsi meelevallas,» tõdes Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos.