USAs suudab tema sõnul vaid kolm protsenti inimestest elada tervislikult, mis tähendab – sööd veidi puuvilja, liigutad end, ei suitseta. Lahenduseks võiks olla «alternatiivse teadmise» või tegevusetuse maksustamine, st isiklik finantsiline vastutus.
«Indiviid, kes teadlikult kõrvale kaldub, peab rohkem maksma, nii suudame tervishoiueelarvetega vastu pidada,» rääkis Vaher.
Vaher märkis, et tervisevaldkond areneb kiiresti ning pidevalt lisandub uusi andmeid ja teadmisi, ent see toob kaasa ka ohte. «Inimesed ei suuda enam teaduse komplekssust lahti mõtestada ja pöörduvad alternatiivide poole. Oleme seda Covidi kriisi ajal näinud. Eriti idiootne info levib hästi,» leidis ta.
Tema hinnangul peaks koolis õpetama, et puudub «tõde» – on vaid hetke parim teadmine. «Tavainimesel jookseb juhe kokku, kui täna tuleb üks info, homme veidi teine, aga see on tervishoius tavaline. Teiseks peaks õpetama allikakriitilisust.