VIDEO ⟩ Raul Eamets: varem või hiljem jõuab rahatrükk ka tarbija rahakotti, see aeg hakkab kätte jõudma

Raul Eamets Postimehe ja Tark advokaadibüroo majanduskonverentsil. Foto: Sander Ilvest

Juba 2014. aastast käib Euroopa Liidus hoogne rahatrükk, mida küll «varaostuprogrammiks» nimetatakse. Siiski pole seni saabunud proportsionaalset inflatsiooni, kuna uus raha on liikunud aktsiatesse ja teistesse varadesse. Varem või hiljem jõuab hinnatõus ka tarbija rahakotti, lausus makroökonoomika professor Raul Eamets Postimehe ja advokaadibüroo Tark majanduskonverentsil. 

«Euroopas on 2014.–2015. aastatest massiivselt raha juurde trükitud. Seda nimetatakse viisakamalt varaostuprogrammideks jm, aga need on ilusad nimed asjale, mille nimi on raha trükkimine,» rääkis Eamets. 

Miks pole toimunud suurt hinnatõusu? Uus raha on liikunud aktsiatesse. See trend pole ainult USAs, vaid ka mujal maailmas.

«Metallide suurem hinnatõus algas juba 2000. aastate alguses, aga suure hoo sai see sisse aastail 2008–2009 pärast finantskriisi. Lisaks sellele kuld, mis läbi ajaloo on olnud atraktiivne investeerimisobjekt – selle hind on alates aastast 2014/2015 püsivalt tõusnud. Loomulikult ei jää hinnatõusust kõrvale ka kinnisvara. Euroopas on Eestis kinnisvarahinnad peaaegu kõige kiiremini kasvanud,» tõdes ta.

Varem või hiljem jõuab rahatrükk aga Eametsa sõnul ka tarbija rahakotti – tundub, et see aeg hakkab kätte jõudma. «Näeme hinnatõusu igal pool maailmas. Eesti Panga aasta alguse inflatsiooniennustus ütles, et aasta jooksul peaks inflatsioon taltuma. Vene agressiooni majanduslik mõju – energiakandjate, teravilja, metalli ja puidu ning väetiste hinnatõus. Kriisi tingimustes hakkavad aktsiahinnad ja CO2 kvoodi hinnad langema, samas võimendab spekulatiivne raha nafta, teravilja jm hinnatõusu,» rääkis Eamets.

Spekulatiivne raha on jõudnud ka CO2 kvootidesse, mis on püstjoones üles läinud. Väga palju reaalset raha on Eametsa sõnul läinud ka virtuaalmaailma – Bitcoin, NFTd, Ethereum. «Praegu on USAs populaarne nn moodne majandusteooria, mis on sisuliselt inflatsioonimaksu kehtestamine – valitsus laenab läbi võlakirjade raha ja siis finantseerib neid läbi rahatrüki,» lausus Eamets. 

Hinna- ja palgatõus hakkavad tema sõnul üksteist võimendama. «Algab protsess, mis teatud tingimustes võib jõuda hüperinflatsioonini. Kõrgemad palgad tähendavad ka tööjõumahukate töökohtade väljatõrjumist – näiteks kassiirid asendatakse iseteeninduskassadega. Sõjapõgenike vool tähendab samas täiendavat tööjõudu, mis peaks palgatõusu pidurdama,» sõnas majandusteadlane.