:format(webp)/nginx/o/2022/02/08/14353510t1ha469.jpg)
/nginx/o/2022/03/25/14446614t1h2f87.jpg)
Endine Swedbanki rahapesu osakonna juhataja Toomas Tuuling peab talle prokuratuuri poolt esitatud kahtlustust ebaloogiliseks, kuna ta ise ei oleks väidetavast kuriteost mingit kasu saanud.
«Ei tea, kuidas kommenteerida, selline see protsess on. Süüdistuseni pole asi jõudnud, politseis olen käinud,» sõnas Tuuling Postimehele. Kahtlustus tuli talle üllatusena ja enda sõnul ei saa ta siiani täpselt aru, mida talle ette heidetakse.
«Olen lugenud kahtlustuse teksti, seal on mingid teemad, mis on uurimise all, aga ilma selgete dokumentideta on väga keeruline midagi öelda,» tõdes ta.
Enda sõnul kuulus ta pangas komiteesse, mis pidi perioodil 2014-2016 muuhulgas hindama ka endist Venemaa valitsuse liiget ja hiljem seal vangi mõistetud Mihhail Abõzovit kui panga klienti. Postimees kirjutas 2019. aasta novembris, et Venemaa ülirikkur, endine minister Mihhail Abõzov liigutas Swedbanki Eesti haru kaudu ja eestlasest kliendihalduri abiga offshore-firmade rägastikus sadu miljoneid dollareid. «Komitee on koht, kus on terve hunnik inimesi - juristid, juhtkonna esindajad, minusugused inimesed, kes on vastavuse (vastavuskontrolli - toim.) poole pealt. Igaühel on omad ülesanded. Minu puhul oli ülesanne riskijuhtimine, rahapesu tõkestamine - kas inimese kohta on negatiivset infot,» rääkis Tuuling.
Tema sõnul on kahtlustuse puhul ebaloogiline see, et isikliku kasu jahtimist talle ette ei heideta. «Miks peaksin isiklikku kasu saamata teadlikult midagi sellist tegema - milleks? Mis see põhjus siis peaks olema?» sõnas Tuuling. Ta märkis, et Abõzov oli panga poolt nn onboarditud ehk kliendina aktsepteeritud juba enne, kui Tuuling ise protsessi kaasati. Ta tõdes ka, et pole saanud detailsemate dokumentidega tutvuda ning tegu on aastatetaguse juhtumiga. Tuulingu sõnul ei teadnud ta aga, et Abõzovi vara päritoluga võib probleeme olla.
«Vene riigi osas vaadates, keda seal on süüdi mõistetud...ja see juhtus kõik hiljem. Mingil hetkel oli panga poolt otsustatud, et ta ei vasta enam riskiisule ja siis ka offboardisime (kliendisuhte lõpetamine - toim.). Compliance (vastavuskontroll - toim.) ja rahapesu tõkestamine on protsess. Rahapesu tõkestamise inimesena pole mul rohkem teavet kui teil - kasutada on Google ja andmebaasid, mis tuginevad avalikule infole,» märkis Tuuling.
Tema sõnul polnud toona Abõzovi kohta negatiivset infot, kuigi tegu oli kõrge riskiga kliendiga, mistõttu tema kliendiks võtmist ka eraldi arutati. Tuuling tõdes, et kui krediidiriski on pangad õppinud hindama aastasadu, siis rahapesu tõkestamise osas on kogemus vaid mõne aastakümne pikkune.
Kahtlustuse on saanud üheksa endist panga tippjuhti
Täna avaldas Ekspress, et riigiprokuratuur esitas Swedbank Eesti firmale ja selle üheksale endisele tippjuhile kahtlustused osaluses rohkem kui 100 miljoni euro suuruses rahapesus.
Swedbanki juhatusse perioodil 2011-2019 kuulunud Robert Kitt ütles Postimehele, et lähtus Swedbanki juhatuses oldud aja jooksul oma tegevuses kehtivast õigusest ja järelevalve poolt antud soovitustest. Ta kinnitas, et on prokuratuuri esitatud kahtlustusest teadlik. «Olen paberi kätte saanud,» tõdes ta.
Aastatel 2008-2015 Swedbanki juhatuse esimehe ametis olnud Priit Perens kinnitas, et õiguskaitseorganid on temaga ühendust võtnud. «Lähemalt midagi öelda on hetkel vara, kuna täpsemad asjasse puutuvad detailid alles selguvad. Minu seos kaasusega tuleneb tõenäoliselt tõsiasjast, et olin aastatel 2008 kuni 2015 Swedbank Asi juhatuse esimees. Kinnitan endiselt, et tegin Swedbanki juhtkonnas töötades oma otsuseid alati lähtuvalt kehtivast õigusest ja järelevalve ettekirjutustest, tuginedes vastava valdkonna spetsialistide hinnangutele ja nõuannetele,» ütles Perens.
Swedbank kahtlustuste esitamist kommenteerida ei soovinud. «Meil ei ole midagi kommenteerida ega kinnitada,» ütles Swedbanki meediajuht Karin Laurima.
Ka prokuratuur ei soostunud toimuva kohta pikemaid kommentaare jagama. «Riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei alustasid Swedbanki rahapesukahtluse uurimiseks kriminaalmenetlust 2019. aastal ja alates sellest ajast on tehtud mitmeid toiminguid. Esitatud kahtlustus puudutab 2014.-2016. aastatel toime pandud rahapesu, kuid rõhutame, et tegemist on kahtlustusega. Kogume kõikide asjaolude väljaselgitamiseks tõendeid, sh kuulame üle kahtlustatavaid. Hetkel ei ole võimalik menetlustoimingute kohta täpsemat teavet avaldada,» teatas prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius.