Eestis toodetud biogaas tekitab rahakotti sama suure augu kui Vene maagaas

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom hoiab silma peal Ilmatsalu biogaasi tootmisel.
Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom hoiab silma peal Ilmatsalu biogaasi tootmisel. Foto: Margus Ansu

Eesti oma sõnnikust ja jäätmetest toodetav biogaas ei ole sugugi odavam kui Vene maagaas, sest hind on seotud maagaasi turuhinnaga. Rohepöörde laineharjal turule tulnud Eesti rohegaas vähendab CO2 heidet ja säästab keskkonda, kuid praegusel hüplikul kütuseturul ei taga biogaas stabiilset hinda ega kokkuhoidu.

«Meile ei ole biogaasi kasutamine andnud kokkuhoidu ega leevendust, ­tuleb saada hakkama selle hinnaga,» nentis Go Bus ASi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Ramses Riive. Kõik nende Tartu linnas sõitvad bussid kasu­tavad biogaasi. «Aga hoolimata hinnast on tegu ikkagi rohelise kütteliigiga ja see on ääretult oluline.»

Eestis toodetava ­biometaani omahind on enam kui kaks ­eurot kilogramm ehk 100 eurot megavatt-tund. Alla omahinna on võimaldanud seda müüa riiklik toetusmehhanism, mis katab lühiajaliselt biometaani hinnavahe maagaasi hinnaga maailmaturul, ja nõue, et osa tanklates müüdavatest kütustest oleks biokütused, rääkis Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu.

CNG hind Alexela tanklates tegi järsu hinnahüppe möödunud aasta detsembris ega ole pärast seda enam oluliselt vähenenud.
CNG hind Alexela tanklates tegi järsu hinnahüppe möödunud aasta detsembris ega ole pärast seda enam oluliselt vähenenud. Foto: Alexela

Riik maksab tootjale toetust

Biometaani toetus on seotud maagaasi hinnaga: mida kõrgem on maagaasi turuhind, seda vähem makstakse biometaanile toetust. Ehk kui gaasi turuhind on üle 100 euro/MWh, siis täiendavat toetust biometaani ­tootmise eest ei maksta. Selline loogika ­tagab, et biometaani eest makstakse toetust vaid siis, kui ­gaasi turuhind on madal ning biometaani tootmine ­turutingimustel ei ole kasulik, põhjendas majandus- ja taristuministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Laube.

Biometaani kasutus on sisuliselt sama nagu maagaasil ja hinnastamise mõttes on tegemist sisuliselt sama tootega.

Marko Allikson

Miks üldse on kohalik bio­gaas seotud Vene maagaasi kõikuva hinnaga? Sõltumatu energiamüüja Baltic Energy Partnes juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on see põhjendatud: biometaani kasutatakse sisuliselt samamoodi nagu maagaasi ja hinnastamise mõttes on tegemist sarnaste toodetega, millest ühel on roheline lisaväärtus. «Seega seos maagaasiga on toote olemuslik ja lahutamatu omadus,» tõdes Allikson.

Alexela müüdavast surugaasist (CNG) on suur osa surubiometaan bioCNG ehk CBM, mis on valmistatud Eestis kohalikest biolagunevatest toidujäätmetest ja loomasõnnikust. 2021. aastal müüdi Alexela tanklates ainult biometaani.

Biogaasi tootmine kallim kui maagaasil

Eesti Biogaasi juhi Kristjan Stroomi sõnul on biogaasi mitu korda kallim toota kui maagaasi. Ent põhimõtteliselt on kohalikust sõnnikust ja jäätmetest gaasi teha parem kui seda importida.

«Biogaas on kallis, sest ­selle tootmine on neli-viis korda ­kallim kui maagaasi tootmine,» ütles ­Stroom. «Põhikulu on elekter ja kütus, mis on läinud neli ­korda kallimaks. Lisaks on biogaasi hinnas poliitiline komponent, mis seob selle maagaasi hinnaga.»

Sel talvel on biogaasi tootmis­kulude kasv mullusega ­võrreldes kõikunud kuude lõikes 20–40 protsendi ulatuses, sõltuvalt elektri hinnast. See on kergitanud biogaasi omahinna kõrgustesse. Stroomi sõnul on biogaasi omahind eurodes kolmekohaline arv megavatt-tunni kohta.

Biometaani hind koosneb ­kahest kulutüübist: ühe ­tootmisühiku tootmiseks vajaminev kulu (tootmise omahind) ja ­tootmisjaama investeeringukulu. Tootmise omahind sõltub otseselt tootmissisenditest, näiteks elektrikulust, mis on viimasel ajal kõigi jaoks kasvanud. Investeeringukulud on seevastu jaama ehitamisel tehtud ja need on vaja jaama eluea jooksul tasa teenida. Mõlemad kulud võivad väga palju erineda, sõltuvalt tootmisjaama toorainest, asukohast, tehnoloogiast, võimsusest ja võrguühendusest.

«Tootmise omahinna suurusjärguks võib hinnata u 100 ­eurot MWh, kuid ülaltoodud teguritest tulenevalt võib see olla vabalt ka kuni 30 protsenti kõrgem,» ütles Nõu.

Ukraina sõda ja ­Venemaale kehtestatud sanktsioonid on muutnud gaasituru närviliseks ja hinnad kõiguvad väga suure võnkega. Kui 2021. aasta sügisel võis näha märke, et eelolevaks suveks hind stabiliseerub, siis praegu on kindel, et kõrged hinnad jäävad püsima aasta lõpuni. «Üldiste hinnatõusude valguses kasvab ka biogaasi tootmise omahind, mille suuremad komponendid on elektri- ja transpordikulud, mis on juba kasvanud,» sõnas Nõu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles