Valitsemissektori mullune eelarve puudujääk oli 2,4 protsenti SKP-st

Raha. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 2,4 protsenti ja võlatase 18 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP); möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 721 miljoni euro võrra.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Ahermaa sõnul lõpetasid aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused, tulude puudujääk oli vastavalt 742 miljonit eurot ja 115 miljonit eurot.

«Keskvalitsuse seis oli samas oluliselt parem kui aasta varem – 2020. aastal moodustas puudujääk 1,2 miljardit eurot ja see oli eelkõige COVID-19 meetmetest tingitud. Seevastu sotsiaalkindlustusfondidel ületasid tulud kulusid ning eelarve ülejääk moodustas 136 miljonit eurot,» ütles Ahermaa.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg kasvas mõnevõrra, moodustades aasta lõpuks 5,5 miljardit eurot. Suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlg.

Kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees moodustasid 909 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga 15 protsenti. Samas jäi valitsemissektori võlatase SKP suhtes stabiilseks, kuna ka SKP kasvas.

Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 10 protsenti, olles aasta lõpuks 5,6 miljardit eurot.

Pikaajalised laenukohustused suurenesid 17 protsenti. Keskvalitsuse pikaajaliste võlakirjade maht suurenes 2020. aastal oluliselt, aga jäi eelmisel aastal samaks – 1,5 miljardit eurot. Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes moodustas 64 protsenti.

Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg oli aasta lõpuks 908 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused kasvasid 7 protsenti.

Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga langustrendi, vähenedes aastaga ligi kolmandiku võrra. Välisvõlg kahanes 25 protsendile kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.