Euroopa Parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni kiireloomulise Euroopa Liidu (EL) tegevuskava kohta seoses Venemaa rünnakuga Ukrainale; parlament nõuab viivitamatut toiduabi Ukrainale ning EL-i toiduainete tootmise strateegia taaskäivitamist.
Europarlament nõuab omamaise toidutootmise suurendamist
Resolutsiooni poolt hääletas 413 saadikut, vastu oli 120 ja erapooletuks jäi 49 parlamendiliiget, teatas parlamendi pressinõunik.
Parlament nõuab selget plaani Ukrainale ulatusliku ja pikaajalise toiduabi andmiseks ning leiab, et EL peab rajama toidukoridorid nii Ukrainasse kui ka Ukrainast välja, mis oleks alternatiiv Musta mere suletud sadamatele. Samuti peab EL varustama Ukraina põllumehi seemnete, väetiste ja kütusega.
Ühtlasi on nii COVID-19 pandeemia kui sõda Ukrainas parlamendi vaates selgelt näidanud, et EL peab laiendama tarnijate võrgustikku ja vähendama sõltuvust üksikutest importijatest. Parlament nõuab kolmandate riikide tarne mitmekesistamist ning palub Euroopa Komisjonil hinnata, kuidas leevendada kõrgete väetisehindade mõju põllumajandustootjatele. Samuti kutsub parlament üles võtma kasutusele alternatiivsed orgaanilist päritolu toitained, et vähendada sõltuvust väetiste impordist ning toetada innovatsiooni.
Häired põllumajandustoodete impordis nõuavad ka omamaise toidutoodangu suurendamist ning põllumajandusmaa kasutamist vaid toidu ja sööda tootmiseks. Lisaks soovib parlament, et põllumajandustootjatele antaks luba kasutada 2022. aastal valgurikaste kultuuride kasvatamiseks kesamaad.
Samuti peab komisjon parlamendi hinnangul toetama enim mõjutatud põllumajandussektoreid ning võtma kasutusele 479 miljoni euro suuruse kriisireservi. Liikmesriigid omakorda peavad tagama põllumajandusettevõtetele laiaulatusliku, kiire ja paindliku riigiabi.