Maksuamet prognoosis käibemaksukahju 73 miljoni euro ulatuses
24. märts 2022, 10:39
Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel suurenes mullu käibemaksu riskiga ettevõtete käibemaksukohustus 24,7 miljoni euro võrra, käibemaksuriske hinnati aga 73,3 miljoni euro suuruseks.
Möödunud aastal kontrollis ja nõustas MTA maksuauditi osakond 7995 käibemaksu riskiga ettevõtet ning selle tulemusel suurendati ettevõtete käibemaksukohustust 24,7 miljoni euro võrra. Sellest 20,4 miljonit eurot on tänaseks tasutud. 4,3 miljonit eurot on ettevõtted endiselt võlgu ja see võlg kogub intresse, teatas MTA.
Selle aasta alguse seisuga kaardistas MTA 20 644 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on MTA täheldanud võimalikke käibemaksuriske ja kes tekitasid mullu riigile arvatavat maksukahju kokku 73,3 mln euro ulatuses.
Alusetult deklareeritud enammaksed
Kõige enam tuvastas MTA vigu käibemaksu tagastamisel. Ettevõtted parandasid menetluse käigus deklaratsioone 1081 juhul. Nende käigus vähendati alusetult deklareeritud enammakseid ja/või suurendati maksukohustust kokku 10,9 miljoni euro võrra.
MTA tuvastas ka mitmeid rikkumisi, kus äriühingud varjavad käivet või kasutavad fiktiivseid ostuarveid. Seda eesmärgiga maksta ettevõttest varjatuna väljaviidud rahast ümbrikupalka. Kokku on selliseid rikkumisi 2021. a tuvastatud 704 äriühingu puhul, kelle maksukohustusi suurendati kokku 7,6 mln euro ulatuses.
«Näeme sageli, et oma maksukohustuse vähendamiseks kasutatakse varifirmade ja arvevabrikute nimel väljastatud fiktiivseid arveid või muid näilisi tehinguid. Need on enimlevinud teadlikud rikkumised, mida 2021. aastal tuvastasime 406 korral. Nende ettevõtete maksukohustust suurendati kokku 6 mln euro võrra,» ütles MTA maksuauditi osakonna käibemaksu valdkonnajuht Kristi Veskus.
Kinnisvaratehingud käibemaksuta
Eraldi tähelepanu pöörame kinnisvaratehingutest tulenevatele riskidele. Nii näiteks on enamlevinud rikkumiseks uusehitiste või ehituseks mõeldud kinnistute müügitehingu deklareerimata ja sellelt käibemaksu tasumata jätmine. Samuti on levinud eluruumi soetamine äriühingu nimele, et saada maksueelist, kuigi tegelikkuses ei asuta eluruumi kasutama ettevõtluseks või üüritakse eluruumi välja maksuvabalt, arvates samas alusetult maha soetamisel tasutud sisendkäibemaksu. Kokku on kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi 2021. aastal tuvastatud 182 korral. Nende käigus suurendati äriühingute maksukohustusi 4,5 mln euro ulatuses.
«Kui rääkida trendidest, siis oma tegevuse käigus oleme täheldanud, et maksudest püütakse üha enam kõrvale hoida, vältides ettevõtte registreerimist käibemaksukohustuslasena. Seetõttu oleme võtnud fookusesse ka need isikud, kelle riskitunnuste põhjal on alust arvata, et neil võib olla täitunud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (käive 40 000 eurot) ja tekkinud käibemaksukohustus, kuid kes ei ole neid kohustusi täitnud,» rääkis Veskus.
«Kiiduväärne on, et peale kontakti MTA-ga parandab üldreeglina 60% äriühingutest oma maksukäitumist vabatahtlikult,» ütles MTA maksuauditi osakonna käibemaksu valdkonnajuht Kristi Veskus.