Narva-Jõesuu muuli kordategemisest on kolm miljonit puudu

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles teisipäevasel kohtumisel Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljiniga ja Ida-Virumaa ettevõtjatega, et Narva-Jõesuu muuliala kordategemine on riigi jaoks prioriteet, kuid 3 miljonit eurot on veel puudu.

«Tänases poliitolukorras, kus Narva jõe teiselt kaldalt algab meile agressioonitsoon, on Narva-Jõesuu muuliala kordategemine julgeoleku seisukohast prioriteet ning riik peab siin kohalikule omavalitsusele appi tulema, et projekt valmiks esimesel võimalusel,» ütles Aab BNSile.

Praeguses turusituatsioonis on projekti kogumaksumus Aabi sõnul 7 miljonit eurot, millest on rahastuse osas lahtine veel 3 miljoni euro jagu. «Arutame lähiajal keskkonnaministri ja siseministriga, kas ja millistest allikatest oleks võimalik vajalikke finantse leida,» märkis minister.

«Me peame koos keskkonnaminister Erki Savisaare ja siseminister Kristian Jaaniga muuli ehitamiseks ministeeriumide võimalused läbi vaatama ja vajadusel taotlema rahastamist riigieelarvest, sest tegemist on väga olulise objektiga,» ütles Aab kolmapäeval avaldatud pressiteates.

Kõik ettevalmistused on Aabi sõnul tehtud – muuli eelprojekt valmis 2015. aastal, ehitusluba väljastati eelmisel aastal. Narva-Jõesuu linnavalitsus soovis muuli valmis saada 2024. aastal, ent rahalise katte olemasolul võiks objekt valmida ka varem – selle ehitamine vältaks umbes aasta. Muuli rahastamist oleks võimalik alustada juba 2023. aastal.

Muuli puudumise tõttu jõesuudmesse kandunud liiv takistab piirivalvekaatrite liikumist. Madala veetaseme korral muutub jõesuue jalgsi läbitavaks, mis kujutab endast julgeolekuohtu, sest Venemaa rajab mõne kilomeetri kaugusele Narva-Jõesuust 5000 inimesele kavandatud majutuskompleksi, millest räägitakse kui pagulaskeskusest. Muuli olulisimaks ülesandeks on Eesti ja Euroopa Liidu idapiiri kaitsmine.

Muuli rajamine loob ka võimaluse laevanduse taastamiseks Narva jõel. Muuli puudumise tõttu jõesuudmesse kandunud liiv takistab praegu Soome lahe ja Narva jõe vahelist laevaliiklust.

Rahandusministeerium avaldas oma Facebooki lehel, et Narva jõe teiselt kaldalt algab praegustes oludes Eestile agressioonitsoon, mistõttu kujutab Narva-Jõesuu muuliala kordategemine endast julgeoleku prioriteeti. «Riik peab siin linnale appi tulema, et projekt valmiks esimesel võimalusel,» teatas rahandusministeerium.

Kui muuli kohe ei rajata, säilib veetee ministeeriumi teatel Narva jõele üksnes Venemaa territooriumil, mis piirab Eestile oluliselt jõe kasutamist.

Narva-Jõesuu linna arengule annab muuli ehitamine sotsiaalmajandusliku tõuke, sest avab ukse suurtele erainvesteeringutele. Mitu Narva jõe suudmes nii tööstust kui ka kinnisvara arendada soovivat ettevõtjat seavad muuli valmimise eelduseks investeerimisotsuse langetamisel.

«Praegu ettevõtjad ootavad, sest Narva jõele merelt ligipääsu puudumine takistab nende äriplaanide realiseerimist,» ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Narva jõe suudmesse kavandati muulid nii paremale kui ka vasakule kaldale juba üle 250 aasta tagasi, mis jäi raha puudusel ellu viimata. Teine katse tehti 1929. aastal, kui valmis rannakindlustus ja 150 meetri pikkune munakividest ning rahnudest muuliosa, millest 50 meetrit ulatus merre.

Teise maailmasõja ajal muul purustati. Viimane ebaõnnestunud katse Narva-Jõesuu muul valmis ehitada tehti aastatel 1987–1990.