/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/22/14440488t1he7e0.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikanõuniku Reet Tederi sõnul on tööstussektorile suureks probleemiks terase kui tooraine vähesus ja seniste Venemaa ja Valgevene tarneahelate katkemine.
Kaubandus-tööstuskoda: terase vähesus on suur probleem
«Terasega on probleeme, seda nii meie, Eesti ettevõtel, kui mujal Euroopa Liidus,» märkis Teder, lisades, et Euroopa Komisjonil on probleemid aga hoopis teised.
/nginx/o/2022/03/22/14440487t1hc32e.jpg)
«Euroopa Komisjon soovib, et EL-is säiliks terasetootmine kui tööstusharu. Ohuna näeb komisjon aga Hiina ristsubsideerimist. Sedakorda Indoneesias. Selle vastuabinõuna kehtestas komisjon 16. märtsil subsiidiumivastase tollimaksu Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile,» selgitas koja poliitikanõunik.
Indiale kehtestati 7,5 protsendi, Indoneesiale aga 21 protsendi suurune subsiidiumivastane tollimaks, seda lisaks 2021. aasta novembris kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule, mis on India puhul 13,9–35,3 protsenti ja Indoneesia puhul 10,2–20,2 protsenti.
«Mõlemad tollimaksud koos pakuvad EL-i terasetööstusele üle 40 protsendi suurust kaitset ebaõiglaste, kaubandust moonutavate eeliste vastu, mida on võimaldatud Indoneesiast ja Indiast imporditavatele terasetoodetele,» märkis Teder.
«Sellise tollimaksu kehtestamisega reageerib EL üliolulise tooraine kaubandust moonutavatele ekspordipiirangutele, mis on seotud Hiinast saadava rahastamisega. EL astub vastusamme keerukale subsideerimisskeemile, mis on välja töötatud EL-i suunatud ekspordi jaoks ja mis seisneb Indoneesiale pakutavas Hiina-poolses soodusrahastamises,» lisas ta.
Kui Euroopa Liit (EL) neid parandusmeetmeid ei võtaks, satuks Tederi sõnul ohtu tema suutlikkus toota roostevabast terasest lehtvaltstooteid, mida kasutatakse laialdaselt ehituses, energiaseadmetes, taristus, tarbekaupades ja sõidukites. Kehtestades tollimaksu Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodetele, kasutab EL täiel määral ära olemasolevaid kaubanduse kaitsevahendeid, et tõrjuda uusi kaubanduse moonutamise võtteid.
Kolmandate riikide vaheliste üha keerukamaks muutuvate subsideerimiskokkulepetega on poliitikanõuniku sõnul vaja tegeleda selleks, et säiliks EL-i tööstusharu. «Käesoleval juhul soovib Indoneesia, kes on üks maailma suuremaid niklimaagi tootjaid, mitte lihtsalt seda haruldast toorainet eksportida, vaid luua rohkem lisaväärtust. Selleks arendab ta järgmise etapi tööstust. Kuna selleks on vaja suuri investeeringuid, tegi Indoneesia Hiinale ettepaneku kasutada selleks soodustingimustel rahastamist, mida pakutakse Hiina algatuse «Üks vöönd, üks tee» raames. Vastutasuks võimaldas Indoneesia Hiinale odavat niklimaaki keeruka süsteemi kaudu, kuhu kuulvad ka ekspordipiirangud,» kirjeldas Teder.
EL-i tööstusharu ei ole poliitikanõuniku sõnul mõjutanud mitte ainult imporditava roostevaba terase subsideerimine, vaid ka Indoneesia turu kui niklimaagi allika täielik sulgemine Indoneesia enda roostevaba terase tootmise huvides.
See on juba teine kord, kui EL võtab meetmeid Hiina ristsubsideerimise vastu. 2020. aasta juunis kehtestas liit meetmed Hiina uuenduslike subsiidiumide vastu Egiptuse erimajandustsoonides tegutsevatele Hiina äriühingutele ja ühisettevõtetele, kes toodavad klaaskiust kangaid ja klaaskiudtooteid.
EL püüab Indoneesia tooraine ekspordipiiranguid kõrvaldada ka laiema vaidlusega, mis on antud lahendamiseks Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile kehtestatud meetmed ei ole EL-il ainsad, vaid neid on kehtestatud ka Hiinale ja Taiwanile. Hiinale on määratud tollimaks vahemikus 24,4–25,3 protsenti ja Taiwanile vahemikus 0–6,8 protsenti.